Peep Peterson: kas oleme valmis lennuühenduseks?

Foto: TPM

Olen üks õnnelikest, kes teeb täna kaasa esimese liinilennu Riiast Tartusse, kuid liini püsima jäämiseks tuleb ka meil endil kõvasti vaeva näha.

Lendan muide suure uhkustundega ja pean aust osasaamiseks Riia lennuväljal passima seitse ootetundi, mis jäävad hommikuse Brüsseli lennu ja õhtuse Tartusse väljumise vahele. Olen kuulnud ka teistest, kes lisatunde kulutavad, kuid siiski Tartust lendavad.

Mõistlikes piirides tuleb sellist patriotismi toetada, sest iga reisija rohkem kindlustab pisutki ühenduse säilimist. Seda eriti just raskel ajal.

Esimese lennuühenduse loomise eest jääme lätlastele suure tänu võlgu igal juhul. Liels paldies! Sest just lennuühendust oli ülikoolilinnal hädasti vaja. On ju keeruline arendada turismi või rahvusvahelist äri või korraldada olulisi kohtumisi linnas, mida eraldab lähimast toimivast lennuväljast pea 200 kilomeetrit ohtlikku asfalti.

Lätlaste ajel on meil sügiseks ühendus kahe suure ümberistumislennuväljaga. Mõlemal neli lendu nädalas, kokku pisut üle 300 reisijakoha iga nädal. Pole ülearu palju, aga kui seegi täis ei tule, pole liini püsimist loota, rääkimata sellest, et sihtjaamu tuleks juurde ja graafik tiheneks.

Seetõttu peame tõsiselt liine toetama. Nii ise lendama kui ka hoolitsema, et juba algusest peale oleks Tartust lendamine säästlik, meeldiv ja mugav. Loomulikult tuleb anda ka põhjust teistel järjest rohkem siia lennata.

Toetav transport

Meie lennujaama edu tagab see, kui suure ja aktiivse suudame hoida selle nn valgala ehk kuidas tagame mugava ligipääsu. Just maapealsest logistikast sõltub väga palju, kas näiteks valgalased ja mulgid hakkavad tulevikus eelistama stardipaigana Tartu lennujaama või kujuneb selleks Riia või Tallinn.

Mida see tähendab? Ennekõike seda, et regionaalsed juhid – Tartu linnapeast ümberkaudsete maavanemate ja bussiettevõtete direktoriteni – istuvad maha ja mõtlevad läbi säästlikud ja kiired ühendused suundadel lennujaam–Tartu, lennujaam–Otepää, lennujaam–Jõgeva, lennujaam–Viljandi, lennujaam–Võru ja lennujaam–Põlva. Pilet peab olema odav, vajadusel doteeritud. Sõit ei tohi kesta kokku üle tunni. Tartu on Põhja-Liivimaa pealinn ja ka lennujaam tuleb panna tööle kõigi hüvanguks.

Kindlasti tuleb sobitada peaegused sõiduajad lennugraafikuga ja vajadusel liine kiirendada. Mõnel juhul ei tasu välistada koostööd mõne taksofirmaga, kes lennutakso nime all vajaliku hulga reisijaid korrapäraselt üles korjab ja tagasi koju toimetab. Loomulikult adekvaatse taskukohase hinna eest, ütleme mitte üle 80 krooni kalleima otsa eest, kusjuures Tartus oleks odavam.

Esialgu on siia saabuvad lennukid väikesed ja reisijaid ei pruugi kõigisse ümberkaudsetesse linnadesse sõitagi, kuid mugav ja paindlik skeem peab olema läbi mõeldud kohe.

Eeskuju tuleks võtta pigem Riiast või Helsingist, kus lennujaam on kõigi suuremate ümberkaudsete linnadega hästi ühendatud, ja mitte kopeerida Tallinna vigu, kus kallile taksondusele taskukohasem ja asjalik alternatiiv puudub ning kust liikumine teistesse Eesti linnadesse on välismaalasele vaat et ületamatult keerukas.

Ilmselt tulebki alustada etteveo süsteemiga kiirendatud tavaliinidele. Midagi sellist toimub just Vantaa lennuväljal, on mugav ja säästlik.

Olen viimastel nädalatel juba alustanud lobitööd Euroopa

ametiühinguringkondades, et mõnigi suurem kogunemine või koolitus just Tartus või Otepääl korraldada. Ka need inimesed hindavad ajasäästu ja mugavust, mistõttu need mulle kodused paigad seni kuidagi konkurentsis ei püsinud.

Sama peaks tegema iga Tartu patrioot, kel vähegi rahvusvahelisi sidemeid. Ma ei kahtlegi, et kohalikud mainekad ülikoolid suudavad nüüd siia tuua veel kümneid uusi nõupidamisi ja konverentse. Iga sellise ürituse taga on aga Lõuna-Eesti töökohad.

Uusi ideid turismindusse

Lõuna-Eesti turism võiks saada samuti täiesti uue hoo sisse. Mida põnevamad ja paremini reklaamitud on siinsed turismimarsruudid, seda kindlamalt siin ka lennuühendus püsib ja areneb.

Mõtleme ikkagi läbi, mida turistid siinkandis võiksid veel teha. Kas üks päev Tartuga tutvumiseks ja teine Lõuna-Eestis on ikka piisav, et kallis lend siia ette võtta.

Olgu, spaad Otepääl, Värskas ja Tartus. Turismitalud. Üks golfiväljak, lennundusmuuseum kaugel linna taga, aga äkki mõtleme veel midagi välja? Kalasafari Peipsile? Miks mitte ka marsruudid, mis kaasavad Põhja-Läti? Kasutaks ära asjaolu, et oleme nii lähedal kahele pealinnale.

Aga võtame või Tartu muuseumid. Ülikoolile kuuluv zooloogiamuuseum minu vana kooli kõrval, väga huvitav paik! Lisaks botaanikaaed, ERM, kunstimuuseum, põllumajandusmuuseum. Kui neid turistidele paketis välja pakkuda, on juba põnevam. Mulle pole aga veel kätte sattunud voldikut või materjali, mis neid üheskoos erutavalt reklaamiks.

Kokkuvõtteks: lätlased on otsa lahti teinud, kuid tegutseda tuleb meil nüüd ise edasi. Ei tahaks asjatult unistada, kuid nelja sihtkohta pidada võiks meile tulevikus küll jõukohane olla.