Riia tänava lõpus tegutsevad ettevõtted ja arendajad plaanivad lähiaastail linna tuiksoone äärde mitmeid uusi ja mahukaid kaubandus- ning büroohooneid, see kõik eeldab linna üldplaneeringu muutmist.
Riia tänava lõpp meelitab arendajaid investeerima
31. mai 2013, 11:03
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kõige kaugemale on plaanidega jõudnud Lõunakeskus, kavandades uut praeguse hoone laiendust. Lõunakeskuse juhi Jaan Loti sõnul soovitakse juurdeehitisega teha olemasolevat maja klientidele paremaks. Keskuse praegused kaks peamist kitsaskohta on juurdepääsud ja parkimine.
«Laienduse tulekuga peaks olukord oluliselt paranema,» lausus Lott. Lõunakeskus ostis möödunud suvel maaülikoolilt Riia 181 kinnistu ja sealt saab tema kinnitusel teha keskusele uue sujuva ringristmikuga sissepääsutee.
Maja taha tuleb kolme tasandiga parkimishoone, kus on praegu ehitatava riiulparklaga võrreldes veelgi rohkem katusealust parkimispinda. Uue parkimismaja ja praeguse hoone vahele tekib aga täiesti uus hoonemaht koos uue sissepääsuga parkimismajast.
Ajale jalgu jäämas
Kolmas laienemise põhjus on Loti sõnul see, et 2001. aastal avatud Lõunakeskuse esimene osa on nüüdseks nii moraalselt kui füüsiliselt ajale jalgu jäämas. «Seda on vaja järele aidata, et maja sees kontrast uuemate juurdeehitistega ei jääks nii terav, kui see praegu on,» selgitas Lott.
Ettevõtja sõnul ehitati tolleaegne keskus suhteliselt väikese eelarvega, sest aastatuhande vahetusel ei olnud väga palju neid inimesi, kes sellesse ideesse uskusid. Ka tollane kaubanduse olukord oli kogu Eestis teistsugune.
«Kui me räägime sellest, mis on viieteistkümne aasta jooksul juhtunud, siis see on päris pikk samm. Kasvõi see, et poed on suuresti kaubanduskeskustesse koondunud. Nüüdsed keskused on tehtud palju suurema rahaga, sest väga suures osas tegutsevad sel turul välismaised suurte võimalustega omanikud,» rääkis Lott.
Ta lisas, et ka ehitustehniline kvaliteet on nüüdseks palju parem.
«Kui vaatame aastasse 2000, siis Tartu kõige ägedam kaubanduskeskus oli Kivilinna pood. Aga minge ja vaadake seda nüüd. Ega seal väga palju selle ajaga muutunud ole. Ka Lõunakas oli omal ajal kõva sõna, aga praegu on nii, et kui tulla Euronicsi poolt majja sisse ja jalutada vanema osa poole, siis on selgelt etappide vahe näha,» kirjeldas Lott olukorda.
Uus kobarkino
Sisu poolest keskendub laiendus meelelahutusele, kaubandusele ja teenindusele. Millised kaubamärgid ja firmad sinna tegutsema tulevad, selgub hiljem, küll on aga kindel, et uues osas avab uksed Tartu teine kobarkino.
«Kino on meil väga vana idee. Oleme sellest rääkinud juba viis-kuus aastat. Korra sai see eraldiseisva hoonena praeguse McDonald’si kohale isegi valmis joonistatud, aga siis tuli masu peale ja kõik jäi katki. Nüüd on sama idee teine tulemine,» rääkis Lott.
Kino edus ettevõtja ei kahtle, sest vahepealsete aastatega on kinoskäijate hulk kasvanud. Praegu jõuab Tartus aastas kinno umbes pool miljonit inimest ning kinosaale selle hulga teenindamiseks ei piisa. Loti sõnul ei saa peagi uusi digitaalfilme enam väikelinnades vaadata, sest neil pole sobivat tehnikat.
«Seetõttu jätkub kinoteenuse koondumine suurematesse linnadesse veelgi ja Tartul on selles küllalt suur roll. Üsna kaugelt hakatakse käima linna filme vaatama,» sõnas Lott.
Ta märkis, et kinosaale tuleb vähemalt viis, kino operaatori jättis ta siiski veel lahtiseks. Pärnus on ettevõtte partner Läti firma New Europe Cinemas ja Narvas Eesti oma kinokett Forum Cinemas.
Kui kiiresti Lõunakeskuse plaanid teostuvad, sõltub eelkõige detailplaneeringu protsessist ja projekteerimisest. «Meie seisukoht on selline, et ehituseks võiks minna nii ruttu kui võimalik. Oleme seda planeeringut juba paar aastat ette valmistanud. See pole mingi uitmõte,» lausus Lott.
Ta avaldas lootust, et ehitus võiks kindlasti alata juba järgmisel aastal.
Politseimaja ärikvartal
Mahukat büroo- ja kaubanduspindade ehitust plaanib lähiaastail Riia tänava lõppu ka Tartu ettevõtja Neinar Seli, kellele kuuluv AS Tartu KEK taotleb linnalt detailplaneeringu algatamist praeguse politseimaja juurde jäävate maa-alade kohta. Riia 130, 132 ja 134 kruntidele on kavandatud kaheksa uut 3–10-korruselist ärihoonet.
Seli arendusi juhtiv Ain Tammvere ütles, et piirkonnast võiks kujuneda ärikvartal, kus hoonete esimestel korrustel oleksid kaubandus- või teeninduspinnad ning ülespoole saaks teha bürood.
«Kuna planeeringu tegemine võtab aega, siis peaks selle territooriumi tuleviku ja võimalikud arengustsenaariumid praegu läbi mõtlema,» selgitas Tammvere.
Kuna Riia tänava lõpp on tuntud ehitusmaterjalide müüjate järgi, võiks Tammvere sõnul seda suunda edasi arendada.
Büroopinnad võiks aga sobida neile ettevõtetele, kellele pole asukoht nii tähtis. «Selge on see, et kõik ei taha alati olla kesklinnas, kus on näiteks kitsad parkimisolud,» märkis ta. Hoonete juurde on plaanitud 480 parkimiskohta.
Ehitatakse etappidena
Kuna arendus on mahukas, plaanitakse seda ellu viia etappidena. «Me ei pea kõike korraga välja ehitama. Saaksime tegutseda vastavalt nõudlusele ja turuolukorra muutusele,» sõnas Tammvere.
Kõige esimesena on kavas välja ehitada Riia tänava äär. Praeguse politseimaja esisele parklale kavandatud hoone tuleks kaheksakorruseline ja politseimaja taha planeeritud maja kümnekorruseline.
«Sealset tänavafronti tuleks edasi arendada. Siis tekiks sinna korralik linnatänav, mille ääres on majad ja kõnnitee. Linnaehituslikult peaks see sinna sobima,» lausus Tammvere. Tema kinnitusel on neil juba läbi mõeldud, kuidas liiguvad territooriumil tulevikus jalakäijad ja autod ning kus on valgustus. Arenduse elluviimine tähendab vana Tartu KEKi hoone lammutamist.
«See on kaugele tulevikku suunatud arendus, aga tervikplaani peame praegu läbi mõtlema. Kui me näeme, et planeering saab linnas kinnitatud, võime ka müügitegevust alustada. Kui praegu tuleb keegi küsima, siis me ei oska vastuseid anda. Oleme seda niigi kaua plaaninud ja ei julge enam lubadusi anda,» rääkis Tammvere.
Ta lisas, et nendegi soov on hakata ehitama esimesel võimalusel.
Asukoht loeb
Aasta tagasi tegi linnale detailplaneeringu algatamise avalduse ka firma Incorpore Invest OÜ, kes soovib Riia 193 krundile ehitada neli uut 3–5-korruselist äri- ja büroohoonet.
Kõrgem hoonestus on planeeritud Tartu teaduspargi poolsesse krundiossa ning eskiislahenduses on arvestatud ka Tartu–Elva maantee eelprojektiga krundile ette nähtud uue ringristmiku ja kogujateega. Hoone juurde on kavandatud parkla kahesajale sõidukile.
Incorpore Investi esindaja Rene Teimann on varem öelnud Tartu Postimehele, et Riia tänava äärne krunt on perspektiivne ärimaa, millel on logistiliselt väga hea asukoht. Maatükk asub Tartu ühe tihedaima liiklusega tee ääres ning see võimaldab ära kasutada mööduvat liiklusvoogu. Detailplaneeringuga soovitakse muuta maa sihtotstarvet elamumaast ärimaaks.
Teimann polnud siiski nõus nimetama kavandatavat hoonet kaubanduskeskuseks ning Lõunakeskusega konkureerima ei hakata.
«Meil on küll teatud detailsem plaan olemas, aga konkreetsete kokkulepete sõlmimise oleme seni edasi lükanud, sest ehitamise algust ei ole võimalik kindlaks määrata. Aga võib öelda, et huvi kinnistu vastu on suhteliselt suur,» rääkis ta aasta tagasi.
Eile lisas Teimann, et linn pole nende soovidele vastu tulnud ja kõnealuse maatüki perspektiivi on keeruline hinnata. «Konkreetseid plaane teha on peaaegu võimatu,» märkis Teimann ja oli linna tegevuse suhtes üsna kriitiline. «Meil on see protsess kestnud juba viis aastat.»
Incorpore Investi juhatuse liige on Aivar Linnamäe ning firma omanik OÜ Välimeri. Viimane kuulub samuti Aivar Linnamäe juhitavale firmale Infact Consulting CO LLC, mis on registreeritud Ameerika Ühendriikides. Linnamäe on ka Apotheka apteegiketi üks omanikke.
Arendus müügiks?
Mahukas arendus on kavandamisel ka Räni linnaosas asuvale Ringtee ja raudtee vahelisele alale, sinna on planeeritud viis kaubandus-, teenindus- ja büroohoonetega maa-ala. Ühele arengualale on võimalik rajada suure ostjate hulgaga arvestav 21 000-ruutmeetrise brutopinnaga ostukeskus.
Maadega tegeleva Tamme Arenduse OÜ esindaja Hannes Mäger ütles, et praegu on kõik plaanid veel suure küsimärgi all, kuna käib alles Räni linnaosa üldplaneeringu tegemine. «Kuidas ja millal see lõpeb, ei oska mina küll ennustada. Kui üldplaneeringust meie mõtted läbi ei lähe, siis millest me räägime,» selgitas ta.
Maa-ala on 17 hektarit suur. «Kui üldplaneering on läbi vaieldud, siis peab hakkama detailplaneeringut tegema. See on üks suur planeerimise kadalipp, mis kestab veel aastaid, ja lähemal ajal ei juhtu seal midagi,» kinnitas Mäger. Ta ei välistanud võimalust, et peale planeeringute kinnitamist müüakse projekt maha.