Kui arvepidamine alt ei vea, on ajalooprofessor Eero Medijainenil tänavune Tartu maraton kahekümnes ja arvestades kogutud suusakilomeetreid ei pea ta eeloleval pühapäeval 63 kilomeetri läbisõitmist suureks pingutuseks.
Maraton hoiab professori vormis
13. veebruar 2013, 12:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma ise ei olegi neid osalemiskordi kokku lugenud, arvan, et esimene oli 1985 või 1986, pärast seda on vahele jäänud kaks maratoni, kord ei olnud ma Eestis ja kord olin haige,» rääkis Medijainen.
Maratonil osalemist põhjendades ütles ta, et jooksmine suvel ja suusatamine talvel on enam-vähem ainsad sportlikud tegevused, mida tema arst lausa ära ei ole keelanud. Silmahädade pärast on keelatud aerutamine, kaugushüpped ja kangitõstmine. Ta ei tohi teha järske ja jõulisi liigutusi, kuid vastupidavusalasid ja kergelt võib.
Niisiis on suusatamine ja maratonidel kaasategemine muutunud omamoodi rutiiniks. Sel aastal on suusakilomeetreid kogunenud napilt alla 600. Niisuguses suurusjärgus ongi tavaline talvine läbisõit. Sellise harjutamisega ei ole maraton väga suur pingutus, kui kõrget kohta taga ei aja.
Medijainen ütles, et tema koha pärast ei sõida. Pigem jälgib ta rajal pulsikella: pulssi üle 165 ei lase, aga kui nii läheb, võtab hoo maha. Eelmise aasta koht oli tal 1537, aeg 4 tundi ja 26 minutit.
Medijainen lisas, et Tartu maratoni kavatseb ta sõita seni, kuni aeg mahub viie tunni sisse.
Aeg ja koht on tal omal ajal ka paremad olnud. Kahel korral on ta tulnud esimese 500 hulka. See oli siis, kui suur osa kaasvõistlejaid liugles veel puusuuskadel, plastpõhi andis aga teise mineku. Aeg on olnud ka alla nelja tunni.
«Ilusa päikesepaistelise ilma ja kõva rajaga saab kiiremini küll, see on selge,» lausus Medijainen.
Medijainen eelistab treenimiseks Tähtvere dendroparki ja kiidab selle raja tegijaid. «Kui sõita 30 kilomeetrit, mis mul on tavaline taks, siis see on raskem kui maratoni suvaline 30-kilomeetrine lõik,» põhjendas ta. «Mulle meeldib väga ka Lähtel sõita, kus koolimaja taga on väga head rajad. Olen palju sõitnud veel Käärikul ja Kekkose rajal.»
Esimest korda maratonile minejate kohta ütles Medijainen, et kui nad alguses üksteist ära ei sõtku, küll siis aastatega õpivad. Ta hoiatas, et alguses ei ole mõistlik rabeleda, sest rüsinas võib nii suusakepid lõhkuda. Laskumistel soovitas ta mitte hoida keppe kaenlas nii, et teravikud taeva poole ja sihtimas taganttulijaid.
«Siiski, üks eesmärk, füsioloogiline, on mul maratonil muidugi veel,» rääkis Medijainen. «Kui ma trenni ei teeks, siis ilmselt läheks kohe keha lõdvaks, kardan, et kõik muu ka. Sellega hoian end trimmis. Jooksmas olen käinud viimastel aastatel, sest on selgunud, et ka suvel on oht rasva minna.»
Eero Medijainen
• Vanus: 53
• Stardinumber: 1500 piirimail
• Aeg mullu: 4:26.49
• Osalemiskordi: 19