Kliinikumi külastaja võib uutes ravihoonetes liikudes põrgata ootamatu takistuse vastu. Koridore poolitavad klaasiga vaheuksed ei avane ei siia- ega sinnapoole – kanguta, kuidas tahes.
Kuidas avada haiglas ust ja kuhu panna kohver
8. aprill 2009, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Heas mõttes rutiinse elu kliinikumi uutesse majadesse saabumine võtab veel aega. Tavaliselt ebakõlad küll laabuvad. Ometi toob iga päev ülemõe Tiina Freimanni lauale uusi selgitamist vajavaid pisiasju. Nagu näiteks nende ustegagi.
Kui vaheuks inimese lähenedes suletuks jääb ja ise ei avane, otsitakse tavaliselt käepidet või mingit nuppu seinal. Selgub, et käepideme surumine ei aita ja seinalt nuppu ei leia.
Tegelikult on nupp tükk maad eespool, juba mitu meetrit enne ust, kust kogenematu külastaja seda ei märka. Põhjus on selles, et ka haiglapersonal, kes patsienti koos raamiga ühest osakonnast teise sõidutab, peab mahtuma oma veereva kandamiga uste ette nii, et uksepooled avanema hakates raami vastu ei põrka.
Märkida tuleb sedagi, et uksi avavat nuppu ei pea käega suruma – piisab käeseljaga mõne sentimeetri kaugusel nupu ees viipamisest. Nii on ka pisikute levimise oht väiksem.
Kilesusside kadu
Uudis, et kliinikumis võib nüüd õuejalanõudega kas või sünnitusosakonda marssida, on teinud külastajad ülearu enesekindlaks.
Kilesusside puudumine aga ei tähenda, et nüüd võib ka välisrõivais igale poole tormata. Mantlid ja joped on vaja jätta garderoobi! Uutesse Puusepa tänava ravihoonetesse tulebki siseneda peamaja peauksest. Just seal on avar garderoob koos riidehoiutädidega ning sealt pääseb edasi ükskõik millisesse ravimajja.
Tiina Freimann märgib, et omastel on soovitatav jälgida patsientide külastamise aegu. Samuti seda, et haiget ei sobi külastama minna hulgakesi.
«Meil ei ole harvad juhud, kui mõnd noort patsienti tuleb vaatama terve klassitäis lapsi ühekorraga,» räägib Tiina Freimann. «Või mõnd vastsünnitanud ema terve sõpruskond!»
Freimann tuletab meelde, et haiglas viibivad tavaliselt need, kes vajavad vigastusest taastumiseks puhkust ja jõu kogumiseks rahu. Sünnitanud naised võivad olla väga väsinud, sest sünnitusega võib olla kaasnenud üks või koguni kaks magamata ööd.
Ka ei ole tulijal endal hea kaasa võtta imikut või väikelast. Kas tahame seda või mitte, aga haigla võib olla suhteliselt nakkusohtlik paik.
Patsiendid ei ole näljas
Tiina Freimann märgib, et need toidukogused, mida omaksed oma haigemajja sattunud pereliikmele vahel kokku toovad, on sageli üleloomulikult suured.
Haiglaköögi road on Freimanni sõnul maitsvad ning just dieetarsti soovituste järgi koostatud, kosumisperioodiks on need kõige paremad.
«Õige on tuua mahla ja puuvilju,» soovitab Freimann. «Ja vaid paras jagu! Personalilt võib julgesti pärida, mida ja kui palju oleks vaja patsiendile juurde pakkuda.»
Järgmine mure, millega uute majade meditsiinipersonal kokku puutub, on patsientide ratastega kohvrid ja reisikotid. Need ei mahu palati kitsasse kappi ja neid ei ole mitte kuhugi eest ära tõsta. Ometi palub ülemõde haiglasse tulijail mitte ära unustada üht asja – isiklikke toasusse!
Segadust toob vahel ka telefoni teel patsientide omastega suhtlemine.
«Kord on niisugune, et iga patsient otsustab, kes ta lähedastest on tema kontaktisik, kellele ta lubab infot jagada,» selgitab Freimann. «Helistajad ärgu kurjustagu telefoni teel õdedega, vaid uurigu enne, kes on patsiendi kontaktisik.»
Parkimine
Tiina Freimann räägib uuest parkimismurest. Uute ravimajade lähemates parklates võib esimese tunni tasuta parkida. Järgmiste eest tuleb tasuda.
«Oleme kokku puutunud olukorraga, kus uuringule tulnud patsient muutub äkki rahutuks, sest ta parkimisaeg lõpeb kohe,» räägib Freimann. «Ja meie ei saa patsienti trahvist päästa, sest ostame parkimisteenust firmalt, mitte ei korralda seda ise.»
Pikemad uuringud võivad aga venida. Vahel tuleb ette võtta erakorraline patsient. Seepärast soovitab Freimann kasutada uuringule tulijal kaugemat parklat Lunini tänaval, otse kliinikumi uute ravimajade taga, see on tasuta. Seda muidugi juhul, kui ei ole saatjat, kes saab minna parkimist pikendama.
Viidad ja sildid
Iga päev muutub kliinikumi uutes majades liikumine lihtsamaks ja arusaadavamaks, sest suunavaid viitasid ja majajuhte paigutatakse aina juurde. Kõike korraga ei jõua.
«Inimesed aga käivad ning otsivad koridore pidi silte ja juhatust peamiselt ustelt ega märka, et värvilised tahvlid ripuvad otse nende peade kohal laes,» räägib Freimann. «Ka see vajab harjumist!»
Kliinikumi kodulehekülg www.kliinikum.ee täieneb peagi uue haigla majaplaaniga – sellest hakkab ka kindlasti paljudele abi olema.
Ka soovitab ülemõde neil, kel seisab ees haiglaravi või eriarsti juurde tulek, klikata kodulehel nuppu patsiendiinfo.
Sealt leiab näpunäiteid, mida haiglasse kaasa võtta, mida arstilt enne protseduuri või operatsiooni küsida, millistele küsimustele vastamiseks ise valmis olla.
Üks rahvarohkemaid kohti kliinikumis on eriarstide vastuvõtu korrus ja seda keskhommikuti. Vahel on rahvast nii palju, et ei jätku toole. Tiina Freimann ütleb, et ruumi oleks kahtlemata rohkem siis, kui eriarsti juurde pääsejat saadaks üks inimene, mitte kolm või neli.
Igast ebakõlast või arusaamatusest palub ülemõde Tiina Freimann kirjutada ettepanekute ja kaebuste lehele, mille leiab samuti kliinikumi kodulehelt patsiendiinfo nupu alt vasakpoolsest menüüst.