Kambja Jää 2009 läks võistlussarja ajalukku kui kõige lumisem ja vesisem sealne võistlus läbi aegade. Veel reede õhtul, kui rajameistrid töö lõpetasid, oli kõik pea ideaalses korras. Laupäeva hommikul oli olukord aga kaugel õhtusest.
Kambja jäärallil trotsiti lund ja vett
2. märts 2009, 14:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Laupäeva hommikul kella kuueks oli Kambjasse jõudnud lumetorm. Koheselt alustas rajal tööd ka lumetõrjetehnika ning juudepääsuteed, parklad ja loomulikult ka võistlusrada muudeti taas liigeldavaks, edastas MTÜ ATP Meelelahutus esindaja Heigo Mägi portaali
vahendusel.
Tänavu võisteldi seitsmes erinevas võistlusklassis. Sõita sai kolm katset: igas katses kaks sõiduringi ning korraga võis rajal olla kaks võistlusautot.
Esmalt suundusid rajale esisillaveolised tänavasõidu autod. Sel ajal sadas aga tihedat lund ning peagi selgus, et kui mõni auto rajalt välja sõitis, siis lumevalli see ka jäi. Sõidukite väljalükkamisest tingitud ajakulu tõttu jätsid korraldajad kolmandad katsed ära.
Esisillaveoliste klassis sõitis end esikohale juba esimesel katsel parimat aega omanud Tanel Mõts (VW Golf'il) Kambja vallast. Teise koha haaras Argo Must (VW Golf) ja kolmanda koha teenis Rivo Vähi. Selles klassis teise kambjakana üles astunud Madis Rehk võitles VW Passatil viieteistkümne võistleja hulgast välja kaheksanda koha.
Kümne võistlejaga tagasillaveoliste klassis läks Kambja esindamine samuti ladusalt. Ehkki esimesel katsel pidi Erki Mõisa (BMW 325i) leppima kolmanda positsiooniga, suutis ta end teisel katsel parandada sedavõrd, et tuli ka koondajaga klassi esimeseks. Esimesel katsel liidrikohta omanud Rain Lellepil (VAZ 2107), tuli nüüd leppida teise kohaga. Kolmandaks jäi Liivo Kasemets (VAZ 2107).
Noorteklassis hoidis algusest lõpuni liidrikohta Tiveko Veesaar (VW Golf). Järgnesid Andre Kurg (Lada Samara) ja Erich Unt (Mazda 323). Noori oli kokku viis.
Ka viis naist olid kogunenud jääd proovima. Ehkki üks pealtvaatajatest käis välja innovaatilise plaani, et naisvõistlejatel võiks olla ka trikoovoor, kulges võistlus siiski sportlikult ja juhendi alusel.
Kindla favoriidina VW Golfil sõitnud Annela Rohejärv pidi kahjuks katkestama. Esikoha haaras Kersti Jürgenson samuti VW Golfil. Tema kannul kaks kambjalannat Evelyn Leheste (Mercory Cougar) ja Evely Kannela (Škoda Octavia).
Ühesillaveoliste vabaklassis oli seekord lubatud sõita rehvidega, millel kuni 3 mm naastud. Siingi oli 5 osalejat. Esikoha vääriliselt sõitis Marko Kamla, kelle kannale astus vend Marek Kamla (mõlemad Ford Escort). Kolmandale positsioonile tuli Erich Unt (Mazda 323). Vend Erik Unt leppis neljanda kohaga.
Populaarne oli ka nelikveoga autode klass. Osalejaid kokku kolmteist. Neil autodel oli silmnähtavalt parem kiirus. Esimeseks platseerus Tõnu Sirol (Audi Coupe). Teine koht läks Erki Plumerile (Audi Coupe) ning kolmandaks jäi Tarmo Kikkatalo (Subaru Leone)
Enne klassi «Piikrehv» sõitu valitses täielik sulailm ning vett kogunes järvele aina rohkem. Piigiklass osutus sama populaarseks nagu esisillaveoliste autode klass – kokku viisteist võistlejat.
«Kambja Jää» veteranvõistleja Jaan Pettai oli murdmatu. Esimesel kolmeringilisel katsel saadi parim aeg. Paraku jäi esimene katse viimaseks kõigile selles klassis võistelnutele. Pärast esimest piigivooru meenutas rada pigem veekanalit. Korraldajad kutsusid kokku võistlejate koosoleku. Otsustati turvalisema variandi kasuks ehk selle klassi võistlus piirnes ühe katsega.
Jaan Pettai (Lada Samara) sai seega esikoha. Teise koha võttis auga Otto Täht (Renault Clio). Kolmas koht läks jagamisele Lauri Rüga (VW Golf) ja Madis Reinupi (Honda Civic) vahel.
Võistlustulemused leiab huviline aadressilt
.