Vanast kaubamajast saab hiiglaslik ärikeskus

Vana kaubamaja kohale rajatav TTK tulevane ärikeskus tuleb põhiosas 5–8-korruseline, Turu tänava serva kavandab ettevõte kuni 14-korruselist hoonet. Selleks tuleks aga muuta praegust detailplaneeringut.

FOTO: TTK

Tartu Tarbijate Kooperatiiv (TTK) plaanib alustada 2011. aastal Tartu vana kaubamaja krundi täisehitamist, muu hulgas soovib ettevõte rajada Riia ja Turu tänava nurgale kuni 14-korruselise ärihoone.





Vana kaubamaja hoonest ei jää alles isegi mitte karkassi, ütles TTK juht Tarmo Punger Tartu Postimehele.



Vahepeal linnaraamatukogu uueks asukohaks kavandatud ligi hektari suurune kaubamajakrunt Riia, Turu, Soola ja Aleksandri tänava vahel jääb koos praeguse parklaga tervenisti uue hoone alla.



Pungeri hinnangul saabub majanduse absoluutne põhi tuleva aasta esimeses kvartalis ja sestap on paslik valmistuda ehitamiseks just 2011. aastal.



Planeeringu muutus


Et rajada kuni 14-korruselist hoonet, tuleks senist detailplaneeringut muuta. See omakorda tähendaks ka linna üldplaneeringu kohendamist, mis nõuab linnavolikogu heakskiitu. Üle tee asuv Plasku on samuti 14-korruseline.



«Kehtiv detailplaneering lubab ehitada meie kinnistu 4-korruseliselt ja kastikujuliselt täis ning seda oleks kõige lihtsam teha, aga küsimus on selles, kas see oleks linnaruumi seisukohalt vastutustundlik käitumine,» rääkis Punger. «Tegu on ainsa suurema kinnistuga kesklinnas, kuhu saab veel ehitada. Kahju oleks piirduda lihtsa kastiga.»



Suurem osa hoonest tuleks esialgse kava kohaselt siiski 5–8-korruseline. Ärikeskuse alla tuleb esialgsete kavade järgi kolmetasandiline 563-kohaline seni suurim parkla Tartu kesklinnas.



Maa all ja katusel


Pungeri plaanide kohaselt võiks selle parkla omakorda maa alt ühendada üle tee asuva Tasku parklaga.



Ta lisas, et põhimõtteliselt saaks tulevase ärikeskuse ühendada maa alt ka Tartu Kaubamajaga. «Kahjuks on maa pealt ühendamine tänase seisuga pehmelt öeldes keeruline,» nentis Punger.



Lisaks maa-alustele parklatele on kavandatud ka kolm parkimistasandit ülemistele korrustele, neist suurim, 178-kohaline, asub maja katusel. Sellesse parklasse saab sõita nelja autoliftiga. Kokku leiab maa alt, maa pealt ja katuselt seega üle 900 parkimiskoha.



Pungeri sõnul peaks parkimiskohtadele kasutajaid jaguma, sest sealsamas kõrval asub ka peagi valmiv uus Swedbanki hoone. «Kus nad parkima hakkavad? Selles majas hakkab tööle kümneid või isegi sada inimest, lisaks veel panga kliendid,» ütles Punger.



Punger lisas, et praegune plaan on siiski üks võimalikke lahendusi. Esialgu on TTK tegelenud rohkem hoone ruumilise planeerimisega, selle arhitektuurilise väljanägemise paikapanekuks tuleks Pungeri sõnul veel tänavu välja kuulutada arhitektuurikonkurss.



Kuni 14-korruselisse ärihoonesse ja madalamatesse osadesse kokku peaks mahtuma ligi 32 000 ruutmeetrit äripinda. See, mis äripindadele tuleb – kui suurele osale kaubanduspinnad, kuhu bürood ja võibolla ka hotell –, selgitab Pungeri kinnitusel välja turuolukord. Küll aga peaks majja mahtuma 2000-ruutmeetrine Konsumi toidukauplus.



Maja praegusest plaanist leiab ka 1600 ruutmeetri jagu kortereid. Majja on planeeritud ka enam kui 2000-ruutmeetrine tervisekeskus, kuhu peaks muuseas mahtuma ka bassein.



Liiklusskeemid


Tartu linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahvena sõnul tuleks suurhoone rajamise korral kõigepealt põhjalikult paika panna Riia-Turu tänava ristmiku liiklusskeemid. «Enne on vaja teha selgeks hoonesse sisse-väljasõidud ja sellega seotud liiklusprognoosid ja analüüsid,» märkis ta.



Tartu Kaubamaja juhi Raul Puusepa sõnul on tervitatav, kui üks kesklinna parimaid krunte saab vääriliselt täis ehitatud. «Olen igal juhul poolt ja midagi halba pole ka selles, kui sinna lisandub kaubanduskonkurente,» ütles ta. «Kliendid ja linn võidavad sellest.»



Kui 14-korruseline hoone sobib linnaruumiga, pole Puusepal midagi ka selle vastu.


Mis puutub Tasku, tulevase ärikeskuse ja Tartu Kaubamaja ühendamisse maa alt, siis see ei ole Puusepa sõnul uus idee.



«Kui leida mõistlike kuludega lahendus, oleks see kõigi huvides,» lisas ta. «See võib olla kallis, kuid inimestel oleks mugavam ja ohutum liikuda.»


Tagasi üles
Back