Teeremont muutis lohud muhkudeks

Jüri Saar
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riia tänavale pandud paigad kipuvad olema tuntavalt kõrgemad kui äravajunud tee pikiroobastega põhi, ajapikku vajuvad teravad servad ühtlasemaks.
Riia tänavale pandud paigad kipuvad olema tuntavalt kõrgemad kui äravajunud tee pikiroobastega põhi, ajapikku vajuvad teravad servad ühtlasemaks. Foto: Kristjan Teedema

Pärast kevadist paikamist näib Riia tänaval, nagu oleksid teemehed mätsinud asfaldist teravate servadega kuhjakesi sinna, kus enne oli lohk või auk. Teefirma selgitusel on aga tee olnud lihtsalt väga ära kulunud.


Paigad on tõesti sama teravalt tuntavad kui Tartule omased äravajunud kaevukaante tekitatud põntsud, kuid tänavat lappinud Põlva Teede objektijuht Hardi Kuimets ütles, et ajapikku läheb paremaks.

«Seal on osal lappidel vuugid korda tegemata, kui need ära teha, läheb normaalsemaks,» selgitas ta. «Päris tasaseks need ei lähe. Tee profiili me parandada ei saa. Seal on pikiroopad. Kui lapi paneme, paneme sirgelt. Me ei saa tee kuju täielikult kopeerida, sellest järsud hüpekad tulevad.»

Kui tänaval liiklus peal, vajuvad lappide piirid niipalju ära, et neist ülesõit enam ei raputa, üksnes õõtsutab.

Raske paigata

Tartu linnamajanduse osakonna asejuhataja Andres Pool pidas enne vastamist pika pausi. Pool selgitas siis nagu Kuimetski, et sellise põntsutamise vastu aitaks, kui pikiroobastega tänavad taastataks nii, et ka paikadel oleksid lohud.

Masinaga sellist tööd teha ei saa, sest laotur paneb asfaldi õige tänavaprofiili järgi. Pool meenutas, kuidas Pikal tänaval Anne kanali kõrval üritati käsitsi asfalti laotades jäljendada äravajunud tänavaprofiili ja tulemuseks oli nagu asfaldist kartulipõllu imitatsioon.

«Käsitsi panekul on tulemus veel hullem, eriti kui on suurt lappi vaja,» ütles Kuimets.

«Kõik targad, konstruktiivsed, tõsiseltvõetavad ettepanekud, kuidas paremini teha, on tõesti teretulnud,» lausus Pool. «Probleem on teada, aga ma ei oska öelda mitte ühtegi lahendust, välja arvatud see, et taastada tänav mittesiledana.»

Muidugi on veel üks võimalus: roopas tänavad kogu laiuses uuesti asfaltida. Kuid linnal pole raha, et kõiki tänavaid selliselt remontida. Pikiroopad on enamikul suurema liikluskoormusega tänavatel, tänavad on vajunud ja kulunud.

Kuimets osutas aga, et ka muidu heas korras tänavale on raske panna asfaldipaika nii, et see ratta all üldse tunda ei oleks, sest vuugikoht jääb ikka umbes pool sentimeetrit kõrgem, kuniks selle töötlemiseks kasutatud pigi ja sõelmed tänavapinnaga tasa sõidetakse.

Põlva Teedel hakkab suurema liiklusega tänavate kevadine paikamisring läbi saama. Sel nädalal on töös Näituse ja Vaksali tänav, kui need tehtud, jõuab järg väiksemate tänavate kätte.

Mõne paikamist vajava tänava seisund on aga selline, et mõistlikum on panna uus asfaltkate, näiteks Tähtvere tänaval. Sõpruse puiestee uuesti asfaltimine ongi tõusnud arutlusteemaks.

Kergliiklusteel lombid

Tartu kodulehel «Ametnik vastab»-rubriigis juhitakse tähelepanu, et Sõpruse ringi kõrval Eedeni juures on kergliiklusteel lõiguke asfalti taastatud viisil, et sinna koguneb vihmaga arvukalt lompe, vanem kergliiklustee osa on aga sellise kuju ja kaldega, et vihmavesi sinna ei kogune.

Pool ütles, et sellel lõigul tegi töid ja tellis taastamise Eesti Energia, linnale pole töö veel üle antud. Pool võttis eile Eesti Energiaga ühendust ja sai sealt kinnituse, et kehvasti tehtud lõik asfalditakse uuesti.

«Seal oligi asfalti laotatud käsitsi, mitte masinaga,» seletas Pool. «Iga lapp on lapp. Lapitud ülikonnaga ei lähe enamik inimesi presidendi vastuvõtule ka, kuigi ülikond sai ju terveks.»

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles