Kangro ja Nerva näitusel toetas kroone kunstraha

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Tauno Kangro (paremal) modelleeris aastal 2006 Tartus hansapäevadel «Nõudliku sea», mis Nervale väga meeldis ja millest algaski kahe mehe koostöö. Põlvamaale Maaritsasse stuudio rajanud Nerval valmis aasta hiljem graafiline töö «Vähenõudlik siga», mille tegi omakorda aasta hiljem samanimeliseks pronksskulptuuriks tallinlane Kangro.

FOTO: Margus Ansu

Vanemuise kontserdimajas saab vaadata Tauno Kangro ja Nerva skulptuuri- ja graafikanäitust «Loomkatsed pronksi ja lõuendiga». Avamise aegu eile oli võimalik osta teoseid kroonide ja Nerva kunstraha eest.





Kunstraha oli kaasas neil, kes olid saanud «Loomkatsete» kutse. Neid umbes viiesentimeetrise küljepikkusega ruudukujulisi nummerdatud sedeleid oli nimiväärtusega 150 ja 200 krooni.

«Kõik skulptuurid ja graafikateosed on müügil,» teatas hõbedane näitusekutse. «Oleme sellesse ümbrikusse kaasa pannud kunstraha, mida saab kasutada avamisüritusel ostu eest tasudes. Ühe teose ostul saab kasutada ühte raha. Puudujäänud osa saab tasuda sularahas või pangakaardiga.»

Sulakroone läks sealjuures tarvis palju ja pangaarvel pidi olema rohkesti raha. Näiteks kõige kallima näitusetöö «Ettevaatust – Julge Jänes» eest oleks tulnud lauale laduda peaaegu 200 väiksemat kunstraha.

Traatvurrudega jänesekuju loomist meenutades rääkis Kangro, et idee tekkis pärast ühe ametnikuga kohtumist. «Ta seletas mulle kaks tundi, kuidas tema ei julge küll mitte midagi teha,» märkis skulptor. «Ma mõtlesin, kuidas seda raisatud kahte tundi oma elus positiivseks keerata, ja siis ma modelleerisingi  jänese.»

Kaks loomasõpra


Väljapaneku «Loomkatsed pronksi ja lõuendiga» nime kohta märkis Nerva järgmist.

«Läbi aegade on loomade peal tehtud katseid, et leida abi inimeste probleemide lahendamiseks. Loomad on kannatanud väga kaheldavate tulemuste nimel. Meie, kaks loomi väga armastavat kunstnikku, teeme teist laadi loomkatseid – kujutame nendega inimese iseloomu, tundeid, uhkust ja veidrusi.»

Nerva lisas, et loom näituse teostel on inimene. «Ja see inimene on... loom,» selgitas ta.

Kui inimesed kõrvale jätta, siis on Nerva lemmikloom krokodill. «Teda ei saa allutada ja kodustada, ta on täiesti iseseisev, rahulik ja külma kõhuga,» ütles kunstnik.

Kangro nimetas kõigepealt rebast, sest tema nahas on olla soe. Eile kandis skulptor kasukat, mis on tehtud rebasenahkadest. «Setumaal on neid palju, sest kuulid maksavad,» ütles ta.

Mõni hetk hiljem lisas skulptor, et ta ei tooks ühtegi looma teiste hulgast esile, sest kunstiteose tegemisel on oluline ja põnev hoopiski ainukordsuse võlu.

Täiendatud näitus

Enne näituse avamist kohtusid Tauno Kangro ja Nerva noorte kunstihuvilistega Tartu kunstiringidest ja Saverna koolist. Kontserdi andis ansambel Paabel.

«Loomkatsete» väljapaneku teoseid nägid esimest korda need, kes käisid mullu oktoobris Kuressaare linnuses. Uute töödega rikastatud näitus liigub Vanemuise kontserdimaja külastajate pilkude alt märtsi lõpul edasi Tallinna.

Eilsest kuni 30. märtsini

• Vanemuise kontserdimajas saab Tauno Kangro ja Nerva ühisnäitust vaadata 30. märtsini.
• Väljapanekus on enam kui 30 giclee-tehnikas pilti ja ligi 30 pronksskulptuuri.

Tagasi üles