Tartu ülikooli töötajail valmis esimene toaturnimise rada

Mikroobi­geneetika professor Maia Kivisaar demonstreerib vastavatud terviserajal spagaati. Foto: Kristjan Teedema

Eile Tartu ülikoolis avatud terviserada kutsub inimesi keha ja vaimu turgutama mööda koridore, fuajeesid ja treppe. Jutt käib ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ning genoomikainstituudi sporditeekonnast, kus jätkub tegevusi kokku 630 meetril.

Kõige muljet avaldavama etteaste tegi molekulaar- ja rakubioloogia instituudi direktor Maia Kivisaar, kes terviseraja tutvustuskäigul demonstreeris perfektset spagaati, mille peale kohalviibijad aplodeerisid. Aga ka ta kõhulihaste tugevuse demonstratsioon seinaredelil, harjutused kangiga ja pallivisked ei jätnud pealtvaatajaid külmaks.

Hea olla iseendaga

Mikroobigeneetika professor Maia Kivisaar tunnistas, et on spordiklubides käija olnud enam kui paarkümmend aastat. Midagi võib ta sõnul olla siiski ka geenides, kuna spagaadi nimel ei ole ta pidanud kunagi erilist vaeva nägema. Ta rõhutas, et kui päev läbi arvuti ees tööd teha, ei pruugi piisata isegi sellest, kui õhtul trenni jõuda. Keha ja vaim vajavad turgutamist ka päeva keskel. See parandab enesetunnet ja töö tõhusust.

Terviseraja tunneb neis kahes instituudis ära põrandale kleebitud märgiste ning seintele pandud näpunäidete ja fotode järgi. Fotodel demonstreerivad sooritusi teadlased ja õppejõud ise. Vivaariumi juhataja, raku- ja molekulaarbioloog Sulev Kuuse näitab ühel liftifuajee fotol, kuidas sisse võtta tooli asend ilma tooli abita. Ta ise on samuti sportliku loomuga ja kinnitas, et käis nädalavahetusel just suusatamas. Samuti usub ta, et inimesed oskavad tehtut hinnata ja hakkavad neid majadesiseseid spordiradu kindlasti kasutama.

Juba 19. sajandi lõpu Postimees kirjutas, et toaturnimine, jalutamine ning mõistlik maadlemine tulevad tervisele igati kasuks.

Kolme pikkusega trajektoorid on välja mõelnud geenitehnoloogi haridusega insener Dmitri Lubenets, kes on aastaid harrastanud Jaapani võitluskunste. Tema sõnul nuputamist natuke oli, aga teda toetas väga hea korraldustiim, mille liikumalükkav jõud oli Teele Eensaar. Tekstide koostamise vastutusrikka töö tegi ära Karolina Kruusmaa. Ka Sulev Kuuse aitas nõu ja jõuga. Vaja läks veel kunstniku Ülle Ottokari kätt, kes joonistas rajatähised ja tuunis fotod, millel instituutide töötajad harjutusi ette näitavad. Igal rajal kolmest on oma nimi – DNA, RNA ja valgud. Nii DNA-d, RNA-d kui ka valke on vaja üksikrakkude, aga ka terve organismi toimimiseks; need kokku on ilus sümbol propageerimaks liikumist ja head töömeeleolu.

Raha kulutas liikumisraja töörühm nii vähe kui sai, otsides spordivahendeiks mitte uusi, vaid juba kuskil kasutuses olnud hantleid, linte, matte, hüppenööre, jõumasinaid ning korve, palle ja märklaudu.

Terviserajad, mis läbivad Tartu ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi ja genoomika instituudi Riia tänaval asuvaid maju – neid on kokku kolm –, aitavad erinevate teadusgruppide kolleegidel omavahel ka rohkem lähedasemaks saada ja sagedamini mõtteid vahetada.

Uus on hoopis vana

Tartu ülikooli sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi teadur Eva-Maria Riso tuletas meelde, et ammustel aegadel tuli inimesel joosta selleks, et ellu jääda, või muidu oleks teda ennast nahka pistetud. Ka tuli inimesel joosta selleks, et ise midagi kinni püüda ja söönuks saada. Nüüd on ring täis. Et mitte enneaegu maha surra, on tänapäeva inimeselgi äärmiselt oluline sagedasti liikuda.

Postimeeski kirjutas juba 1898. aasta 11. septembril, et paigalistumise läbi jääb vere ringjooks aeglasemaks ja see ei tee tervisele head. Ning et toaturnimine, jalutamine ja mõistlik maadlemine tulevad tervisele igati kasuks. Esimesed raadio teel edastatavad virgutusvõimlemised läksid Eestis eetrisse 1934. aastal.