Pisikesed peeglid päästavad metsloomi autorataste alt

Kõik peeglitega varustatud helkurpostid elasid talve ja kevade üle kadudeta. See post seisab Jõgeva maantee ääres Maramaal. Foto: Sille Annuk

Tartu jahindusklubi juht Tõnu Peterson käis koos Vahelaane jahiseltsi liikmetega sügisel Jõgeva, Jõhvi ja Tallinna maantee äärde helkurpostide külge kumeraid peegleid ehk reflektoreid kinnitamas. Nüüd, kolmveerand aastat hiljem tõdes ta, et reflektoritest on kasu. «Täpset statistikat saab teha alles kahe ja poole aasta pärast, kuid juba praegu on neil lõikudel tuntavalt vähem hukkunud metskitsi ja põtru,» sõnas Peterson.

Ta möönis, et ehk on hukkunud loomade hulga vähenemine tingitud ka sellest, et koroonaviiruse leviku ajal oli liiklus hõredam, sest rahvas oli varasemast rohkem kodukontorites, kuid rõhutas, et reflektorite mõju saabki hinnata alles mõne aasta pärast.

Jäid terveks

Üle Eesti on 24 umbes kilomeetri pikkust teelõiku, kus helkurpostide küljes seisavad kumerad peeglid. Need töötavad nii, et kui pimedal ajal autotulede valgus peegliteni jõuab, peegeldub sealt valgusvihk tee äärde, mis peaks peletama kitsed ja põdrad autoteelt eemale. Samas ajal, kui autosid ei sõida, saavad metsloomad neis paigus ohutult teed ületada.

Praegu, mil väljas on enamasti valge, reflektorid ei tööta. Samas on hämarat aega Eestis aasta jooksul pigem rohkem kui valget ning seetõttu otsustati reflektoritega ikkagi katsetada.

Peterson sõnas, et Tartumaal on projekt läinud juba ka seepärast õnneks, et talvega ei ole ühtki peegliga varustatud helkurposti katki sõidetud ning ükski pole lumekoristusel saha ette jäänud. «Tean, et Pärnumaal oli paar kohta, kus lumelükkamisega said mõned reflektoriga postid kannatada, kuid siin on kõik peeglid terved,» sõnas ta.

Peegleid paigaldasid jahiseltsid omal initsiatiivil ja ka kuluga, seega ka katki sõidetud peeglid peaks jahiselts oma taskust kinni maksma ja uuesti paigaldama.

Mitu tunnustust

Projekti eestvedaja on Pärnumaa jahimees Urmas Salmu. Tema eestvõtmisel alustati 2018. aastal toonase maanteeametiga, praeguse transpordiametiga läbirääkimisi, et projekt ellu viia. Amet andis küll loa peeglid paigaldada, kuid rahalist tuge sealt ei tulnud. Nüüd ongi projekt «Ulukid teel» suuresti jahimeeste enda kulu.

Salmu sõnas, et praegu on üle Eesti ligi tuhat reflektorit, kuid tema hinnangul oleks neid juurde vaja veel ligi 1500. Tänavu kevadel küsis Salmu selle tarvis toetust keskkonnainvesteeringute keskusest, kust saabus aga mõnevõrra üllatav vastus. «Saime sealt teada, et tublilt oleme projekti ise panustanud ning võiksime ka endi rahaga projekti lõpuni viia,» vahendas ta.

Siiski sai projekt «Ulukid teel» eelmisel nädalal Eesti jahimeeste seltsilt aasta teo tiitli. Seltsi president Margus Puust selgitas, et projekti «Ulukid teel» kasuks rääkis asjaolu, et see on suunatud jahimeeste seltsist väljapoole ja sellest kasusaajate hulk on väga lai.

Juba praegu on neil lõikudel tuntavalt vähem hukkunud metskitsi ja põtru.

Tõnu Peterson, Tartu jahindusklubi tegevjuht

Ka sai projekt tunnustuse Euroopa jahindusseltse ühendavalt organisatsioonilt FACE (Euroopa jahinduse ja looduskaitse föderatsioon), mis andis projektile mullu novembris kuu teo tiitli. Salmu rõhutas, et mullu andis FACE terve aasta jooksul välja vaid neli kuu teo tiitlit. «Kui pole tiitliväärilist tegu juhtunud, siis jääb see välja andmata,» rääkis ta.

Projekti «Ulukid teel» aitavad läbi viia ka If kindlustusfond ning maaülikooli dotsent Tiit Randveer, kes võrdleb ja uurib, kas ja kui palju reflektoritest kasu on. If Kindlustuse juhatuse liikme Tiit Kolde sõnul on loomadega teedel juhtuvad õnnetused igapäevane nähtus ning kindlustusselts on aasta jooksul registreerinud üle tuhande loomale otsasõitu.

«Tegemist on väga ulatusliku probleemiga ning seetõttu soovib ka If Kindlustus panustada uuringusse, et saada selgeks, kas ulukitõrjereflektorid aitavad nende õnnetuste arvu vähendada,» märkis Kolde.