Video ⟩ Paju tänava hoovis kriiskab linna kohta ebatavaline kakupoeg

Tähelepanelik lugeja edastas Tartu Postimehele video, kus on näha Paju tänava hoovis kasvava kase otsas iseäralikult häälitsevat kakulise poega. 

Anonüümseks jääda soovinud videosaatja sõnul näivad puul elutsevat emaslind ja vähemalt kaks poega. «Linnupojad häälitsevad valjult ja iseäralikult, justkui kiige kriiksumine,» kirjeldas ta.

Tartu ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi linnuökoloog Marko Mägi rääkis, et temagi sai mõne päeva eest ühelt linnakodanikult mureliku tähelepaneku, et Paju tänava hoovis on juba nädal aega hädiselt kisavad kakud. «Teatajal oli kartus, et pojad on näljas ja vanemateta ning hädised hõiked on märk abitusest,» ütles Mägi, kelle sõnul pole asi sugugi nii hull. «Tegu on kõrvukrätsu poegadega ja need piiksuvad häälitsused on poegade tüüpilised toidumangumise hüüded. Nii antakse vanematele märku, et nad poegi ei unustaks ja neile aeg-ajalt mõne rammusa hiire tooksid,» selgitas Mägi. «Kuna pojad on seal puul olnud juba vähemalt nädala, siis ei ole alust arvata, et poegadele peaks abi pakkuma – kui rätsupojad oleks vanemateta, siis ei oleks nad omapäi nädalat vastu pidanud.»

Küll aga tasub Mägi sõnul elanikel tähelepanelik olla, sest kui kõrvikrätsu poeg peaks puu otsast maha potsatama, võib ta kassidele ja koertele huvi pakkuda. Puu otsa saab rätsupoeg ilmselt ise, kuid siiski võib ta puu otsa tagasi aidata. «Ettevaatust – tegu on röövlinnuga, seega on nende küünised väga vahedad,» hoiatas Mägi.

Mägi hinnangul pole kõrvukräts just tüüpiline linnalind (erinevalt näiteks kodukakust, kes ongi pigem inimasulates või nende lähistel end sisse seadnud). «Kohalikud elanikud võiksid nautida privileegi saada osa rätsupoegade kasvamisest. Kuna kakuliste pojad lahkuvad pesast lennuvõimetutena ning tatsavad maapinnal ja puudevõras, siis on ilmselt kusagil läheduses räts pesitsenud, näiteks vanas varesepesas. Vaevalt, et rätsupojad omapäi otsustasid linna tulla,» arvas Mägi. Looduses pesitseb kõrvukräts kultuurmaastike väikestes metsatukkades, suuri metsi ta väldib, seega võib ka linnapark mõnele rätsupaarile sobilik olla. 

Tagasi üles