Reedel Tartu Ülikooli nõukogus heaks kiidetud 2012. aasta eelarve lubab ehitada märksa vähem kui lõppeval aastal, kuid peaks hoidma õppe- ja teadustegevuse vähemalt tänavusega samal tasemel.
Tartu Ülikooli eelarve tõmbub pisut kokku
20. detsember 2011, 08:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli finantsjuht Taimo Saan märkis, et kuigi eelarve kogumaht väheneb 3,3 protsenti, kukkudes 128,8 miljonilt eurolt 124,5 miljonile eurole, kasvab õppe- ja teadustegevuse tulusid näitav põhieelarve eraldi võetuna umbes viis protsenti. Kogueelarve vähenemise toob ehituste tagasitõmbamine.
«Tänavu said valmis sellised olulised hooned nagu filosoofiateaduskonna maja Jakobi 2 ning sotsiaal- ja haridusteaduskonna hoone Lossi 36, kuhu praegu sisse kolitakse,» meenutas Saan. «Järgmisel aastal on üks suur oluline objekt Narva kolledž, mis kindlasti ka tuleval aastal valmis saab.»
Füüsikahoone ootel
Detsembri teisel nädalal kuulutas ülikool välja uue füüsikahoone ehitushanke, pakkumised avatakse 20. jaanuaril. Füüsikumi tarvis on uue aasta eelarvesse kirjutatud 1,2 miljonit eurot, kuid Saan märkis, et ehituskulud kanduvad kindlasti 2013. ja 2014. aasta eelarvesse ning ilmselt hangib ülikool osa raha siis laenuna.
2012. aastal ei plaani ülikool laenukoormat suurendada, praegu on laene 22 miljoni euro eest. Riik on nõustunud panustama füüsikahoonesse sihtasutuse Archimedes kaudu kuni 13,4 miljonit euroabi.
Umbes 1,35 miljonit eurot tahab ülikool kulutada tuleval aastal Näituse 2 asuva uue anatoomikumi remondiks. Sotsiaal- ja haridusteaduskonna kasutatavasse hoonesse peaksid kolima Tiigi 78 majast psühholoogid.
Kavandatava siirdemeditsiini keskuse kohta tegi ülikooli nõukogu läinud reedel otsuse, et projekteerimis- ja ehituslepingu võib allkirjastada, kuigi riigihange läks arvatust 2,65 miljonit eurot kallimaks. Ehituse kestuseks on arvestatud kuni 24 kuud.
«Uut hanget oleks mõtet teha, kui ülikool otsustaks ehitada väiksema maja,» selgitas Saan. «See aga tähendaks sisuliselt, et koos pesuveega visatakse välja ka laps. Praegu on keskus planeeritud minimaalses hädatarvilikus mahus.»
Siirdemeditsiini keskuse ehitus maksab 8,7 miljonit eurot. Koos projekteerimise ja muude kuludega neelab keskus 9,3 miljonit eurot, millest 1,8 miljonit tuleb arstiteaduskonna eelarvest. Riik on valmis eraldama keskuse ehituseks sihtasutuse Archimedes kaudu 3,5 miljonit krooni euroraha.
Tuleval aastal kerkib riigi koolitustellimuse maht 31,7 miljonilt eurolt 32,7 miljoni euroni, moodustades Tartu Ülikooli eelarvest ligikaudu 26 protsenti. Kasvab ka teaduste siseriiklike lepingute maht, mis selle aasta eelarves on esindatud 4,3 miljoni euroga. Järgmise aasta eelarvesse loodab ülikool saada 5,3 miljonit eurot.
Rohkem toetust
Suurima kasvu, 21,8 miljonilt 23,8 miljonile eurole, peaks ülikooli rahandusosakonna rehkendusel andma nii õpetamise kui teaduse edendamiseks mõeldud Euroopa Liidu tõukefondide projektid. uuel aastal saab ülikool riigilt esimest korda 1,6 miljoni eurose rahvusülikooli toetuse, mis tuleneb 1. jaanuaril jõustuvast Tartu Ülikooli seadusest.
«Seda raha peab kasutama rahvusprofessuuride edendamiseks ja rahvuspärandi hoidmiseks,» märkis Taimo Saan. «1,3 miljonit eurot sellest summast suuname rahvusteaduste uurimise edendamiseks, 0,3 miljonit läheb rahvuspärandi säilitamiseks eelkõige muuseumidele.»