Tartu ülikooli senat: taunime erakondade sekkumist ülikoolide autonoomiasse

Tartu ülikooli peahoone.

FOTO: Kristjan Teedema

Tartu ülikooli senat otsustas tänasel istungil kooskõlastada riigiga 2019.–2021. aastaks sõlmitava tegevustoetuse eraldamise lepingu kavandi. Samas juhib senat tähelepanu asjaolule, et vabariigi valitsus oli lisanud jaanuari lõpus lepingusse tingimused, mis piiravad ülikoolide autonoomiat.

Tänasel istungil esitas senat koos lepingu kavandi kooskõlastamisega kirjaliku seisukoha, milles taunib valitsuse ja erakondade sekkumist ülikoolide autonoomiasse. Kavandis sisalduvad sätted piiravad ülikooli akadeemilist autonoomiat, mille alusel on ülikoolil õigus koostada ja vastu võtta õppekavad, ning ülikooli majanduslikku autonoomiat, mille alusel on ülikoolil õigus otsustada seaduses sätestatud tingimustel õppemaksu kehtestamine.

«Minu kui ülikooli töötaja jaoks on suurim vastuolu selles, et poliitikud sekkuvad liiga detailselt autonoomse ülikooli otsustusõigusesse. Poliitikud peaksid oma rahvusülikooli usaldama,» sõnas ülikooli senati liige professor Irja Lutsar. «Ülikoolis töötavad väga head eksperdid ja see on meie enda otsustada, mis keeles, milliste meetoditega, kellele ja mida õpetada. Kuna poliitikud ei ole selle ala eksperdid, võivad nad meile esitada valedel alustel põhinevaid nõudmisi.»

Ülikooliseaduses on öeldud, milles ülikool ja riik tegevustoetuse eraldamise lepingu ehk halduslepinguga kokku lepivad. Vabariigi valitsus lisas aga lepingusse kohustusi, mis ei lähtu ülikooliseadusest ning piiravad ülikooli senatile ja nõukogule seadusega antud otsustusõigust. Senat leiab, et valitsus ei peaks otsustama selle üle, millises summas ülikoolid kolmandate riikide kodanikelt õppekulude hüvitamist nõuavad, kui paljudele üliõpilastele stipendiume maksavad või kui suures mahus muudavad nad teatud õppeaine üliõpilastele kohustuslikuks.

«Ülikoolide autonoomia on olnud Eesti kõrgharidussüsteemi uhkus ning ülikoolide edu ja arengu tagatis. Senat kutsub vabariigi valitsust üles edaspidi hea seisma selle eest, et Eesti riik austaks ülikoolidele põhiseadusega tagatud autonoomiat,» seisab senati tänases kirjalikus seisukohas.

Ühe punktina oli valitsus lisanud halduslepingusse 6 ainepunkti mahus eesti keele ja kultuuri õpetamist ingliskeelsetel õppekavadel. Senat leiab, et eesti keele toetuseks kavandatavad meetmed on tingimata vajalikud, aga need peaksid tuginema laiemale ühiskondlikule kokkuleppele. Halduslepinguga tehtud üksikotsus pole piisav lahendus. Eesti keele elujõulisuse ja arengu tagamiseks on vaja töötada ühiskondliku arutelu põhjal välja riiklik tegevuskava, milles arvestataks kõiki eluvaldkondi ja ka ühiskondlikke muutusi, sh rahvusvahelistumist. Tartu ülikool teeb kõik endast oleneva, et eesti keel õppe- ja teaduskeelena säiliks ja areneks.

    Tagasi üles