Nutikad teljed säästavad kunstnike aega

Tekstiiliosakonna juhataja Aet Ollisaar rääkis, et ilma arvutita ei saa žakaartelgedel tööd teha, sest muster ja käsud tulevad spetsiaalsest programmist. Masin on väga tark, kuid ilma inimeseta ta siiski ei tööta. Foto: Sille Annuk

Kõrgema kunstikooli tekstiiliosakond peab hoidma oma uusimat varandust eraldi toas. Mitte selle pärast, et keegi selle minema tassiks, vaid selle pärast, et see teeb liiga valju müra.

Osakonna juhataja Aet Ollisaar rääkis, et ta on unistanud umbes kümme aastat, et need žakaarteljed, mida kangakudumishuvilised tudengid ja õppejõud nüüd üha vaatamas ja uudistamas käivad, kunstikooli jõuaksid.

Struktuurifondi rahastusega õnnestus koolil nüüd need digitaalsed teljed saada, sest 77 000 eurot poleks õppeasutusel endal kusagilt võtta olnud.

Kallis žakaar

Žakaarkangas on selline riie, kus muster või pildid on kootud kanga sisse, nii et kujundid on näha mõlemalt poolt. Kui kangas on kootud näiteks punase ja mustaga, siis ühelt poolt mustana paistev kujund on teisel pool punane, ja vastupidi.

Eripäraks on see, et kujutised ei pea olema korrapärased, nagu tavaliste telgedega kududes.

Ajalooliselt on žakaar­­kan­­gast kootud igasuguste meetoditega, mis on keerulised ja aega nõudvad, ning seetõttu on selline riie olnud väga väärtuslik. Tänapäeval on vabrikutes olemas spetsiaalsed arvutitega juhitavad masinad ja seepärast on ka žakaar laialt levinud.

TC-1 nime kandvad kõikjal maailmas populaarsed teljed, mis nüüd tudengitel kasutada, ei ole mõeldud tööstuslikuks tootmiseks, vaid pigem just kunstnikele ja käsitöölistele. Nendega on võimalik kangaks kududa näiteks fotokujutised, see on paljudel juhtudel parem kui pilt riidele trükkida.

Masinale on võimalik paigaldada 2200 lõime, mis tähendab, et lõime teljele pannes tuleb 2200 korda torgata niiti läbi justkui suure nõelasilma. Kudumine ise käib aga kiirelt, sest vaid pedaalivajutusega tõstetakse üles just need lõimed, mida on pildi järgmise rea jaoks vaja.

Niied, mis lõimi liigutavad, on paigutatud moodulitesse, millest igaühes 220 niit. Selliseid mooduleid on kümme. Ollisaar rääkis, et praegu olemasolevate moodulitega ei saa maksimaalset tulemust ehk ühendada parimat võimalikku pildikvaliteeti ja kanga täislaiust 144 sentimeetrit, kuid mooduleid on võimalik juurde osta.

Masin ise on väga tark, kuid ilma inimeseta ta siiski ei tööta. Kunstniku ülesanne on muster programmi sisestada, valida välja tekstuurid ja kudumisel ei pääse ka koelõngaga süstiku liigutamisest.

Õppejõud said novembri alguses koolituse vabrikust kohale tulnud spetsialistilt, tudengitele, viimase kursuse tekstiilikunstnikele, hakatakse saadud teadmisi edasi andma sellest nädalast.

Kooli tulevad õpilasi juhendama välisriikide kunstnikud, kes näitavad, mida kõike on võimalik nende telgedega peale hakata. Õpitubades tehtu tulemusi saab märtsis ka galeriis Noorus näha.

Vanad teljed ikka töös

Kunstikoolil on kokku kümme telge, millest vaid ühed on nostalgia ja praktika mõttes sellised maateljed, mida kasutasid meie vanaemad. Ülejäänud on uuemad ja moodsamad, vabrikutoodang, mille plussiks on Ollisaare sõnul eriliste kiiksude puudumine.

Juba kümme aastat on koolil olemas ka kahed digitaalsed teljed, mille juhtimine käib nagu žakaartelgede puhul arvuti abil, kuid mille võimalused on tunduvalt piiratumad.

TC-1 ehk thread controller
• Kõiki lõimi saab liigutada sõltumatult.
• Töötamiseks on vaja kompressorit, mistõttu on kudumine mürarikas.
• Fotokujutis moodustatakse eri tekstuuridega, iga tooni jaoks on eraldi tekstuur.