Ülemöödunud nädalal sai sümboolse punkti Emajõe-Võhandu veemajandusprojekt. Töö käis ka Puhja vallas, kuid nii mõnedki kohalikud pole tulemusega rahul.
Puhjas käärib reoveetüli
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Puhjalased heidavad vallale ja projekti ellu viinud Emajõe Veevärgile muu hulgas ette lõpetamata töid, elanike vähest kaasamist arutellu ja biopuhastite kehva asukohta.
«Tööd jäeti lõpetamata, asfalt panemata, kõik elamud ei saanud vett,» loetles Jaak Jõeleht probleeme kanalisatsioonirajatiste uuendamisel Rämsi külas ning Ulila ja Puhja alevikus. Kohaliku sõnul on probleemne ka Ulilasse rajatud biopuhasti, mille taga paiknevad tiigid jäänud kevadise suurvee ajal vee alla.
Elanike kirgi kütab ka Puhja vallamaja ees seisev reoveepuhasti ja pumpla, mille vastu kogusid kohalikud paar aastat tagasi 34 allkirja. Esialgsel kujul puhasti ehitamine vaibus maaomanike vastuseisu tõttu, see-eest aga rekonstrueeriti endine filterpeenar.
«Kui tuul on sealtpoolt, siis mina tunnen selle solgi haisu kodus,» nentis Märt Gusev, kes elab vallamajast 200 meetri kaugusel.
Gusevi hinnangul olnuks biopuhasti õige koht Puhjast väljas. «Minul ajab hinge täis, et kui hakati seda värki planeerima ja üldse tegema, keegi ei küsinud, keegi ei rääkinud,» nentis ta.
Kohalikele valmistab muret ka tõik, et paljud Puhja valla elanikud jäid endiselt vee ja kanalisatsioonita ning reoveepuhastiga piirneva Reku ja Saare tee ja Viljandi maantee 1–7 elanikel ei võimaldatud ühiskanalisatsiooniga liituda.
Kohalik Rein Ets ütles, et jäätmekäitlusala naabruses ei soovi keegi kinnistut osta ning seega on inimestele tekitatud otsest kahju.
Ettevõte muret ei jaga
«On täiesti vale väita, et Reku ja Saare tee ning Viljandi tänava elanikel ei võimaldatud liituda,» ütles Emajõe Veevärgi juhatuse liige Andres Aruhein, kelle sõnul oli inimestel võimalus liituda ühisveevärgi ja kanalisatsiooni seaduse järgi. «Ma saan aru, et kodanikud lootsid saada liitumist tasuta,» rääkis ta.
Samuti on Aruheina arvates arusaamatu väide, et reoveepuhasti langetab kinnistute hindu, kuna need on tema sõnul olnud juba väljamõõtmisest saadik jäätmehoidla maa naabrid.
Aruheina sõnul tuli mitu valla otsust liiga hilja ning kui raha oleks üle jäänud, ei oleks saanud enam midagi muuta. «Ma käisin kaks aastat järjest volikogudes rääkimas, et tähtaeg on kukkunud, aga kogu aeg paluti veel natuke pikendust – lihtsamad asjad, mis olid seotud seniste rajatistega, saime ära teha, aga muudatused laienduste kujul jäid otsuste saamata jäämise tõttu hiljaks.»
Aruheina kinnitusel ei saa keegi keelata praeguste süsteemide rekonstrueerimist, mida võib teha ilma detailplaneeringuta. «See, kui eelmine omanik on selle käest lasknud, ei tähenda, et ma ei või seda korda teha.
Me korrastasime selle ära, seal oli sihuke võsa ja solk voolas otse kraavi,» selgitas Aruhein, kelle sõnul on näiteks Ulila biopuhasti ehitatud kõrgemale saja aasta uputustasemest ning sealt tulev vesi puhtam kui jões.
Endine Puhja vallavanem Vahur Jaakma ütles, et haisuprobleemist kuuleb ta esimest korda. «Biopuhasti juures on lõhnatu, seal võib lausa ööbida,» kiitis ta. Samuti olid Jaakma sõnul ammu enne ehitustööde algust arutelud ja avalikustamine.
«Siin on kahetsusväärne juhtum, kus neile tagantjärele nurisejatele peab ise näpuga näitama,» rääkis ta. «Kõik toimus äärmiselt rangelt, ma rõhutan.»
Lõpetamata tööd
Siiski möönis Aruhein, et Puhja alevikus kõiki algul planeeritud töid ellu ei viidud ning mitmel juhul jätavad soovida ka taastamistööd. «Suhteliselt suur projekt ja intensiivne ehitamine, pidime tegema ka talvel ja siis tõenäoliselt juhtub asju,» selgitas ta ja kinnitas, et garantiitööd tehakse ära igal juhul.
Aruheina sõnul on mitu allhanget teinud ettevõtet raskes olukorras ning seetõttu venivad ka tööd.
«Kui ehitusettevõtted seda ei tee, siis meie teeme korda selle raha eest, mis nad on panka deponeerinud, aga me peame olema kindlad, et ehitaja seda päris kindlasti ei tee, ja see ongi vaeva nõudev pikk protsess, mis inimestele tõenäoliselt ei meeldi.»
Keskkonnainvesteeringute keskuse struktuuritoetuste üksuse juhi Andrus Pirso sõnul kooskõlastavad projekti aruanded enne Euroopa Komisjoni jõudmist nii rahandus- kui keskkonnaministeerium. «Kindlasti ei saa seal tegemist olla sellega, et on tehtud midagi, mida ei ole ette nähtud, sest seda kontrollitakse,» kinnitas ta.
Pirso väitel ei pruugi elanikud kõigi tingimustega kursis olla ning seetõttu võib tunduda mõni asi kahtlane või ebaõiglane. «Tegelikult on ikka alati reeglid taga – mida tohib, mida ei tohi teha.»
kas teate?
Veemajandusprojekt
• Emajõe-Võhandu veemajandusprojekt sai alguse 2004. aastal, viimased tööd lõpetatakse tänavu.
• Seitsme aasta jooksul rajati 240 kilomeetrit veetorustikke, 280 km kanalisatsioonitrasse, 50 puurkaevu, 41 joogivee töötlusjaama, 32 reoveepuhastit, 183 reoveepumplat, 15 veemahutit ja kaks mudakäituskompleksi.
• Projekti kogumaksumus oli üle 65 miljoni euro: kaks kolmandikku sellest saadi Euroopa Liidu ühtekuuluvusfondi rahast. Kümne protsendiga panid õla alla omavalitsused, ülejäänud osas toetas riik keskkonnainvesteeringute keskuse kaudu.
• Emajõe-Võhandu valgala veemajandusprojekti viisid ellu AS Emajõe Veevärk, AS Võru Vesi ja AS Põlva Vesi. Töid tehti 28 omavalitsuses Tartu, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva ja Võru maakonnas. AS Emajõe Veevärk, mille hallata jäid tööd 22 omavalitsuses, ehitas torustikke ja rajatisi 36,4 miljoni euro ehk 569,4 miljoni krooni eest.
Allikas: AS Emajõe Veevärk