Turistide vool liigub Tartumail tõusujoones

Baltikumi ringreisil olnud tšehhitar Dorota Ryclova imestas, kui võimas hoone on toomkirik kunagi olnud. Ta lisas, et Tartul tundub olevat sarnasusi tema kodulinna Prahaga, sest mõlemas on väga mõnus olla. Foto: Kristjan Teedema

«Mu sõbrad rääkisid, et Tartusse lihtsalt peab tulema, sest siin on hea atmosfäär, ja nii see tõesti on!» ütles tšehhitar Dorota Ryclova (21), kes on ringreisil Baltikumis.

Selleks ajaks, kui Tartu Postimees tüdrukut Toomemäel kohtas, oli ta näinud Raekoja platsi, viltust maja ja ajaloomuuseumi. Toomkiriku varemetest oli Dorota lausa lummatud.

Tartut külastab üha rohkem inimesi nii Eestist kui välismaalt. Tartu külastuskeskus on poole aastaga infot jaganud 6751 turistile, seda on ligi 1200 inimese võrra rohkem kui eelmise aasta sama ajaga.

Facebookist on abi

Turistihulga juurdekasvust ligi 90 protsenti on välisturistid, ülejäänud osa tuleneb siseturismist. Külastajate arvu kasvu põhjuseks peab Tartu linnavalitsuse turismispetsialist Ursula Hansalu kosuvat majandusseisu, mis laseb inimestel taas liikuda.

Sihtasutuse Tartumaa Turism juhataja Silvia Leiaru nimetas oluliseks teguriks nii eestimaist kui ka rahvusvahelist turundustegevust, mis inimesi Tartusse kutsub. Muu hulgas peab Leiaru tähtsaks ingliskeelse Facebooki-lehe «Tartu & South-Estonia» tööle hakkamist, see teavitab huvilisi linnas, maakonnas ja kogu Lõuna-Eestis toimuvast.

Külastuskeskusest küsivad turistid vaatamisväärsuste, majutuse ja ürituste kohta. Lisaks iga-aastastele sündmustele, nagu hansapäevad ja filmifestival Tartuff, toob sel suvel palju huvilisi linna rahvakunstifestival Europeade.

Veel on turistimagnetiteks Ahhaa teaduskeskus, lodi Jõmmu, Antoniuse Gild, Jaani kirik, tähetorn, Toomemägi koos ajaloomuuseumi ja toomkiriku varemetega ning mänguasjamuuseum. «Tullakse vaatama ka Tartut lihtsalt kui väikest ja armsat linna,» rääkis Hansalu.

Peale Tartu linna puudutavale infole tunnevad turistid tihti huvi kogu Lõuna-Eesti, kuid eriti Otepää ja seal asuva seikluspargi, Piirissaare, vanausuliste piirkonna ning Setumaa vastu.

«On isegi küsitud jõelaeva Polarise kohta, millega sai kunagi Piirissaarde sõita. Kahjuks ei tööta see enam mitu aastat, kuid inimestele on meelde jäänud ja endiselt küsitakse,» jutustas külastuskeskuse infospetsialist Sille Siniavski.

Ka Leiaru nimetas Peipsi-äärset nn Sibulateed paljudele huvipakkuvaks sihtmärgiks. «Vanausuliste kultuur on ju põnev mõlemale – nii eestlasele kui välismaalasele,» sõnas ta.

Välisriikidest käib Tartus enim turiste Soomest, järgnevad Venemaa, Läti, Rootsi ja Saksamaa. Nii Hansalu kui ka Leiaru hinnangul on kõige märgatavam olnud Vene turistide hulga kasv.

Eelmise aasta esimeses pooles said külastuskeskusest abi 403 Venemaalt tulnud turisti, käesoleva aasta esimese kuue kuuga on see arv kasvanud 647-le. «Vene turg on nii suur ja nii lähedal, et meie sinna jõudmine on ainult hea,» ütles Hansalu.

Malaisiast ja Brasiiliast

Külastuskeskuse andmete kohaselt on kõige eksootilisemad külalised tulnud Malaisiast, Uus-Meremaalt ja Brasiiliast.

Tartu Postimees leidis suudlevate tudengite purskkaevu pildistamast malaislase Ho Nai Lengi (70), kes juristina pensionile jäi ja siis uuesti ülikooli astus. Mees sattus Tartusse peale Tallinna ja Pärnut, olles teel Venemaale.

Just eakas ülikool on see, mida ta siin enim näha tahtis. «Old man likes old things (vanale mehele meeldivad vanad asjad – toim),» naeris ta, «uusi hooneid võin New Yorgis ja Londonis ka näha, aga siin Tartus näen vanu maju.»

Turistid Tartus
2011. aasta esimesel poolaastal külastas Tartu turismiinfokeskust 6751 inimest. Neist 1957 eestlast,
• 874 soomlast,
• 851 sakslast,
• 647 venelast,
• 384 lätlast,
• 200 prantslast.
Eelmise aasta sama ajaga oli külastajaid 5570. Neist 1823 eestlast,
• 799 sakslast,
• 761 soomlast,
• 403 venelast,
• 217 britti,
• 209 lätlast.
Allikas: Tartu turismiinfokeskus