Marju Himma: Türi kolledži väljasure(ta)mine

Marju Himma. Foto: .

Vaikus Türi kolledži majja saabus tänavu 17. juunil pärast lõpuaktust. Praeguses, südasuviselt niiskejahedas koridoris ripuvad seinal teated Euroopa Liidu koolituste toimumise kohta. Õppida saab sotsiaalhooldajaks või lapsehoidjaks-koduabiliseks.

Vastasseinal, muidu tühjana haigutaval teadetetahvlil ilutseb Tallinna Ülikooli Rakvere kolledži sisseastumiskuulutusega klantsplakat.

Bakalaureuseõppes pakutakse alushariduse ja sotsiaalpedagoogika kaugõpet. Märkega «Uus!» pakub TLÜ aga võimalust õppida haldus- ja ärikorraldust spetsialiseerumisega keskkonnakorraldusele.
Teise korruse koridoris valitseb samuti sumbe vaikus, millesse lisab värvi laisk kärbsesumin. Siinne stend on juba vaheldusrikkam.

Keskkonnateaduse 1., 2. ja 3. aasta lõppenud kevadsemestri ritta sätitud tunniplaanidega kõrvu ripub kutse Teraapiakoja tervisetreeningutele. Ning selle kõrval jällegi Tallinna Ülikooli kuulutus. Sedakorda kutse Tallinna Ülikooli suveülikooli looduses pildistamise kursusele.

Kui Tartu Ülikool tänavu talvel Türi kolledži sulgemisest avalikkusele teatas, tekkis arutelu Kesk-Eesti piirkondlikust väljasuremisest. Väljaspool Tartu–Tallinna tõmbekeskusi elavad noored eelistavad raha kokkuhoiu mõttes kodule lähemal asuvaid õppeasutusi. Nii valis Raplast pärit noormees Tallinna või Tartu asemel Türi kolledži, sest sõit oli odavam ja elada sai kodus.

Nüüd, kus Türi kolledž kinni, on otstarbekas valida mõni pealinna koolidest. Need on lähemal, ehk saab kaugõppes koduski elada ning sealsed koolid puistavad oma reklaami aknast ja uksest.  

Tegelikult ongi küsimus selles, miks leiab Tartu Ülikooli kolledži seintelt teavet vaid Tallinna Ülikoolis ja selle kolledžis õppimise kohta. On ju Tartu Ülikoolilgi suveülikool, täiendusõpe ja avatud ülikooli õpe, rääkimata magistriprogrammidest, kus võiksid õppima asuda needsamad tänavu Türil lõpetanud noored. Valivad nad ju just praegu, millises magistriõppes jätkata. Olukorras, kus ülikoolid muretsevad tudengite nappuse pärast, oleks Tartu Ülikoolil viimane aeg õppimisvõimalustest teada anda.

Kui õppimisvõimalused Eesti kesk- ja äärealadelt suurte linnade tõmbekeskustesse liiguvad, ei peaks see ometi tähendama, et Tallinnast saab Eesti ainus ülikoolilinn (Rakvere kõrval). See, et üks ülikool ei suutnud ühe erialaga kolledžit avatuna hoida, ei tähenda ju veel ometi, et nõudlus kõrghariduse järele selles piirkonnas vähenenud oleks.