Tartu kriisikomisjon rääkis Eesti Raudtee ja Elroniga juhtimiskeskuse põlengu tagajärgedest

Tartu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtimiskeskus 16. mail.
Juhtimiskeskus 16. mail. Foto: Kristjan Teedema

Täna kogunes Tartu raekojas linna kriisikomisjon, et arutada 16. mai Eesti raudtee Tartu juhtimiskeskuse põlengut.

Koosolekul osalesid Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee ja Elroni peadirektor Olle Tichler, kes andsid ülevaate juhtimiskeskuses toimunud tulekahjuga seonduvatest asjaoludest ning selgitasid, milliseid abinõusid võetakse taoliste õnnetuste vältimiseks kasutusele. 

Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee andis ülevaate 16. mail Tartu juhtimiskeskuses toimund tulekahjust ja selle tagajärgedest ning Elroni peadirektor Olle Tichler rääkis tulekahju järgse reisirongiliikluse korraldusest ja teavitusest. 

Elroni peadirektor Olle Tichler ütles, et ühiselt leiti, et tulekahjust tekkinud probleemid said üldiselt hästi lahendatud. «Muidugi oleks võinud inimeste teavitamine paremini olla lahendatud, aga tegeleme, et see ei korduks,» rääkis Tichler. 

Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee kinnitas, et raudteeliiklus on suures osas taastunud tavapärasega. «Valmistume hankeks, et soetada juhtimiskeskusesse uued seadmed,» rääkis Laidvee. Ta nentis, et juhtimiskeskused on üldiselt Eestis vanad ja vajalik on kiiresti süsteemid uuendada. «Kümneks aastaks on plaanid tehtud. Esimeseks viieks on finantseering leitud, järgmiseks viieks tuleb veel leida,» ütles Laidvee. Septembriks peaksid tema väitel rongid jälle tavapärase kiirusega sõitma. 

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul sai raudteeohutuse teema kriisikomisjoni toodud Tartu linna initsiatiivil. «Tartu linna läbiv raudtee on väga oluliselt linna elu mõjutav objekt, mille ohutusele tuleb väga suurt tähelepanu pöörata. Soovisime kohtuda Eesti Raudtee ja Elroniga, et saada infot põlengu põhjustest, tagajärgedest ja koostöövõimalustest, kuidas sarnaseid olukordi edaspidi vältida,» rääkis Klaas. 

«Jõudsime ühisele arusaamale, et üks olulisemaid aspekte selliste juhtumite puhul on teavitus, et inimesed oleksid informeeritud toimuvast ning oleksid antud ka juhiseid vajalike sammude kohta,» ütles Klaas.

Eesti Raudtee peadirektor Erik Laidvee andis koosolekul ülevaate ka Tartut läbiva ja siin peatuva raudteetransiidi kohta. Kriisikomisjonis lepiti kokku, et raudtee esindajatega kohtutakse edaspidi vähemalt kord aastast, et parandada infovahetust ja arutada raudteega seonduvaid arenguplaane. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles