Täna õhtul kell 18 alustati mälestusküünalde süütamist Tartu Raekoja platsil. Küünlad süütavad Tartu Memento liikmed, noored Eesti Üliõpilaskondade Liidust, Eesti Noorteühenduste Liidust ning inimesed, kes soovivad austust avaldada või leinata.
Tartu raekoja platsil süüdati küünlad märtsiküüditatute mälestuseks
25. märts 2018, 20:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Küünalde süütamise algatasid 2010. aastal MTÜ Tulipisara noored ning mälestuspäeva korraldusel osalevad ka teised inimõiguste-, ajaloo- ja noorteühingud. Eesti Üliõpilaskondade Liidu juhi Britt Järveti sõnul on oluline, et noored mälestuspäevadel järjepidevalt osalevad, et tulevased põlved oma ajaloo ja saamisloo suhtes ükskõikseks ei muutuks. «Aitame mäletada, et ei peaks tulevikus kahetsema,» sõnas Järvet.
«Siberi igikeltsa maetute mälestuseks, tagasitulnutele austuse märgiks süüdatakse küünlad kõikjal maailmas, kus on eestlaste kogukonnad. Süüdates küünlad, ei soovi me külvata musta masendust, vaid läita tuli meie südameis, mis on täis imetlust ja tänutunnet inimeste vastu kes hukkusid, aga ei paindunud. Oleme tänulikud mälestuse hoidjatele,» sõnas Eesti represseeritute ühinguid koondava Eesti Memento Liidu juhatuse esimees Arnold Aljaste.
Ka peaminister Jüri Ratas kutsub oma Facebooki lehel üles inimesi mälestama märtsiküüditamise ohvreid.
«Me ei saa ega tohi ealeski unustada 25. märtsil 1949 alanud märtsiküüditamist. Mälestame täna ja alati selle andestamatu kuriteo ohvreid. Pingutame igaüks eraldi ning kõik koos, et ajaloo traagilised sündmused enam kunagi korduda ei saaks,» kirjutas ta.
1949. aasta talvise ja lumise märtsi lõpus saadeti Eestist 19 küüdirongiga Siberisse veidi enam kui 20 000 inimest. 30. märtsil 1949, mil Tartust lahkus Siberi poole viimane ešelon küüditatutega, olid küüditajad siit pikale teele läinud rongidesse tuupinud ligi 3400 Tartumaa elanikku.
Noorim küüditatu oli teadaolevalt kolmepäevane Anne Ojaäär Hiiumaalt ja vanim 95-aastane Maria Räägel Abja vallast. Esimene ešelon 992 inimesega läks sihtkohta teele Tapa raudteejaamast 26. märtsil 1949 kell 12.32 ja viimane Võru raudteejaamast 1064 inimesega 29. märtsil kell 21.10.