Video: kaitseväelased pidid haavatuid aitama kuulirahe all

Sõjaväepatrull satub varitsusele. Järgneb äge tulevahetus vaenlasega. Haavatud tuleb lahinguväljalt ära tuua ja neile abi anda, sest omasid maha ei jäeta. Kuidas seda kõike teha, õppisid kaitseväe meedikud Tartus taktikalise esmaabi kursusel. Rahvusvahelise koolitajate seltskonna käe all treenimisel on ka teine eesmärk: teenida välja sertifikaat, mille alusel saab tulevikus ka Eestis hakata õpetama taktikalist esmaabi rahvusvaheliste standardite järgi.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste sõja- ja katastroofimeditsiini keskus korraldab nädala pikkuse rahvusvaheliselt tunnustatud meditsiinikursuse 12 kaitseväe meedikule ja reservtervishoiutöötajale. Õppijate ülesandeks on hakata tulevikus koolitama teisi kaitseväelasi Eesti eri sõjaväeosades. Ühtlasi saab Eesti kaitsevägi läbi koolituse endale sertifikaadi, mille järgi koolitusi läbi viies pole tulevikus enam rahvusvahelistel ühismissioonidel tarvis selgitada, millised oskused on eestlastel või kuidas nad lahingolukorras käituvad.

Õppus algas Raadil kaitseväe territooriumil patrullsalga liikumisega. Ühel hetkel sattusid nad varitsejate tule alla. Salga ülem andis käsu taganeda. Tulevahetuses sai raskelt haavata kaks patrullsalga liiget. Ülejäänud salk varjus, kuid haavatud kaalsased tuli päästa ja anda neile võimalikult kiiresti abi. Selleks lasti välja suitsugranaadid, et teha katet. Vaenlane hoiti kaugemal automaadivalangute abil.

Maas lamanud «haavatud» toimetati võimalikult kiiresti lahinguväljalt varju. Üks neist hädaldas, et tal jääb pool tagumikku maha, kui teda niimoodi lohistatakse. Teha polnud aga midagi, sest kõik pidi käima kiiresti. Kaevikus vaadati kiiresti haavad üle. Need olid rasked. Ühel lahtine rindkerehaav, teisel rohkem kui üks kuul paremal pool küljes ja hingamine raskendatud. Haavatutele paigaldati esmased sidemed, seejärel asetati nad lohistamismattidele ja sikutati tulevahetuspaigast kaugemale, et evakuatsioonimasin saaks nad peale võtta ning viia haiglasse.

Kursuse üks juhendaja, Prantsuse ohvitser Patrick Wick märkis, et õppuse käigus saavad Eesti kaitseväelased teadmised kõigi taktikalise esmaabi nüansside kohta. Muu hulgas kogevad sedagi, kuidas esmaabi lahinguväljal korraldada nii, et ei tekiks juurde kannatanuid ja ohvreid. Edasi saavad nad tema sõnul ise korraldada kursusi ning anda välja rahvusvaheliselt aktsepteeritavaid tunnistusi. «Nad ei pea enam liitlastega rahvusvahelistel missioonidel käies kellelegi tõestama, mida nad oskavad ja teavad,» selgitas Wick Tartu Postimehele.

Maailm on muutumas ja nii kurb, kui see ka ei ole: taktikalise meditsiini kursusi korraldatakse Euroopas nüüd juba ka tsiviilmeedikutele, nentis Wick. Abi tuleb anda ka terrorismiohu korral ning aitajale on parem, kui ta teab, kuidas aidata enda elu ohtu seadmata, tõdes Wick.

Wick on üks neist meestest, kes aitab taktikalise meditsiini koolitusi korraldada kõikjal Euroopas. Tänavu on ta sõjaväe meditsiiniteenistusi õpetanud näiteks Šveitsis, Itaalias ja Prantsusmaal. Paar nädalat pärast Eesti koolitust jätkab ta kursustega Taanis.

Kursuse koordinaator sõja- ja katastroofimeditsiinikeskuse õde-instruktor nooremveebel Riho Runneli kinnitusel on Eesti kaitseväele taktikalise esmaabi koolitussertifikaadi omandamine väga tähtis. «Ühelt poolt seetõttu, et tulevikus võime kolleege koolitada kõikjal üle maailma. Teisalt aga seepärast, et kui mõnel NATO kindralil tekib küsimus, kas me valdame esmaabi, siis selle sertifikaadi omandanuna need küsimused kaovad.»

Eestlastele õpetasid lahingkannatanu abistamist nii sõjaolukorras kui rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil kaitseväe meedikuid ka instruktorid Prantsusmaalt, Šveitsist, Hispaaniast ja Saksamaalt.