Jõgeva põgenemistuba epileptikutele ei sobi

Jõgeva põgenemistoa laes hõõgub punane leedvalgus, seintel ja põrandal on üsna vähe esemeid, kuid Margus Hüva (vasakul) ja Kristjan Lill on peitnud sinna palju sellist, mis annab tegevust ja nuputamist vähemalt tunniks. Foto: Eili Arula

Paar aastat tühjana seisnud kaitseliidu Jõgeva maleva endise hoone keldris töötab tänasest põgenemistuba. Kaks Jõgeva meest Margus Hüva ja Kristjan Lill, kes on nii mõneski Tartu põgenemistoas käinud, otsustasid samasuguse atraktsiooni ka kodulinna rajada.

«Mõned Tartu põgenemistubades olnud ülesanded tundusid kuidagi ebaloogilised ja kohati keerulised,» sõnas Margus Hüva. Tema idee oli põgenemistuba teha selliseks, et sealt välja pääsemiseks oleks võimalik vihjeid leida ka ilma eriliste teadmisteta ning leidlikkuse ja nutikusega.

Tuba asub Jõgeva kesklinnas ligi kaks aastat tühjalt seisnud kaitseliidu maleva rõskes ja ajahambast näritud keldris. «Meie idee oligi, et mida rohkem räämas hoone, seda parem,» selgitas Hüva. Et maja kelder on hämar ja sopiline, on see põgenemistoale lausa ideaalne asukoht.

Jahe isegi keset suve

Isegi palava suveilmaga on põgenemistoas jahe ning sandaalide ja lühikeste pükstega hakkab seal üsna kiiresti külm. Seega tasuks Jõgeva põgenemistuppa minnes kindlasti jalga panna kinnised jalanõud, pikad püksid ja dressipluus, pusa või isegi jope. Samas ei tasu sinna selga panna heledaid riideid, sest hämaras ruumis käsikaudu vihjeid otsides võib need hõlpsasti ära määrida.

Selle raske metallukse taga hoiti aastaid Jõgeva kaitseliitlaste varustust, kuid nüüd tegid Kristjan Lill (vasakul) ja Margus Hüva sinna maakonna esimese põgenemistoa, kuhu nad suve jooksul inimesi luku taha panema hakkavad. Foto: Eili Arula

Lisaks nuputamisülesannetele on toas heli- ja valgusefektid. «Klaustrofoobikutel probleeme tekkida ei tohiks, kuid epilepsiahaigetele ma seda ei soovita, sest sealsed efektid võivad haigushoo esile kutsuda,» rääkis Hüva. 

Korraga võiks Jõgeva põgenemistoas väljapääsu otsima hakata kaks kuni viis inimest. Aega selleks on veidi üle tunni. Kui mõne ülesande lahendamine võtab liialt aega või lahenduseni kuidagi ei jõuta, on mängijatel kaasas ka raadiosaatja, millega siis Marguse või Kristjani käest vihjet küsida.

Kella põgenemistoa seinal pole. «Mõnda häirib, kui kell on seinal,» ütles Hüva, kes ise aeg-ajalt raadiosaatjaga keldrist väljapääsu otsivatele mängijatele aega ütleb. Nutiseadmeid osalejatelt ära ei korjata.

«Seal pole ühtegi ülesannet, mille lahendamisel Google’ist abi oleks. Nutitelefonist on põgenemistoas kasu vaid sellel taskulambi sisse lülitamisel,» lisas Hüva.

Olgugi et huviliste selja taga klõpsab põgenemistoa uks kinni alles tänasest, said proovirühma liikmed keldrist väljapääsu otsida juba lõppenud nädalavahetusel.

Tasub mees kampa võtta

Viieliikmeline seltskond, neist neli naist ja üks mees, läbis laupäeval värske põgenemistoa veidi enam kui tunniga. Paaril korral küsisid nad ka raadiosaatjaga toa loojatelt vihjeid. Kõik selle rühma liikmed olid varem mõnes põgenemistoas käinud.

«Mulle meeldis tempo ja mõned kavalad eksitavad esemed,» märkis proovirühmas osalenud Laidi Grauen. «Punti tasub võtta ka üks mees, sest vaid naiste rühm võib ehk mõnes kohas jänni jääda,» arvas laupäeval põgenemistoast pääsenud Eveli Leego.

Seal pole ühtegi ülesannet, mille lahendamisel Google’ist abi oleks. Nutitelefonist on põgenemistoas kasu vaid sellel taskulambi sisse lülitamisel, lisas Margus Hüva.

Ivo Kase kartis esmalt, et ehk jääb sellest kahe mehe valmis meisterdatud ruumist veidi põlve otsas kokku klopsitud asja mulje. Lõpuks pidi Kase siiski tunnistama, et ülesanded olid huvitavad ning detailid hästi paigas.

Jõgeva põgenemistuba jääb esialgu avatuks sügiseni. Külastada saab seda ette registreerimisel ning kaitseliidu endise malevahoone hämarast ja rõskest keldrist põgenemise kord maksab huvilistele 30 eurot.