Seisukoht: heategu, mis ei tee kellelegi head

Lõuna prefektuuri ennetusteenistuse vanem, noorsoopolitseinik Marina Paddar. Foto: Peeter Langovits

Mida ja kuidas mõtlevad noortele keelatud aineid ostvad inimesed, on raske öelda. Kuid üks on selge: noorte tervis ja tulevik neile korda ei lähe. Paar sigaretti või kaks krooni on tasu, mida nad noortelt seaduse rikkumise eest vastu saavad.

Lõuna prefektuuri teeninduspiirkonnas registreeriti 2010. aastal 25 korral alaealistele alkoholi ostmine täisealiste poolt ja tuvastati ka kaks noortele alkoholi müünud müüjat.

Alkoholiseaduse § 69 keelab alaealistele alkoholi osta ja ka müüa, mõlemal juhul saab määrata rahatrahvi kuni 18 000 krooni; kõige suurem määratud trahv oli 9000 krooni. Üheksal juhul osteti kangeid alkohoolseid jooke, enamasti aga õlut ja Gini.

Möödunud aastal ei tuvastatud ühtegi juhtumit, kus lapsevanem ise oleks oma alaealistele lastele alkoholi ostnud või pakkunud, küll aga leiab selliseid näiteid eelmistest aastatest. Nii mõnigi kord on lapsed vajanud elu päästmiseks kiirabi abi ning vanemad on pidanud istuma haiglas ja ootama oma lapse teadvusele tulekut. Kõige noorem poiss, kellele arstid eluvaimu uuesti sisse puhusid, oli 12-aastane.

Neid «häid» inimesi ikka leidub, kes janustele noortele väikese tasu eest alkoholi ära ostavad. Noored ise saavad väga hästi aru, et keelatud ainete ostjat ja pakkujat ei huvita ei nende tervis ega tulevik.

Eranditult kõik noored, kellega rääkinud oleme, on kinnitanud, et nende vanemad seda ei teeks. Üks 15-aastane poiss ütles foorumteatris osaledes, et tema isa murraks alaealisele alkoholi ostval inimesel käeluu ja kutsuks talle ka politsei.

Samas meenub juhtum, kus ema ostis oma pojale ja tema sõbrale pudeli viina, pärast selle ärajoomist panid poisid toime minu praktika jooksul kõige julmema vägistamise.
Alaealise kallutamine alkoholi tarvitama ja korduv alaealisele alkoholi ostmine toob aga kaasa kriminaalvastutuse, mille eest on ette nähtud kuni üheaastane vangistus. 2010. aastal alustati kaks sellist kriminaalasja.

Oleme välja selgitanud ka alaealistele tubakatoodete ostjaid-pakkujaid – neid oli 22, kellest neli müüjad. Enamik ostjatest olid poe juures olnud inimesed, keda noored ise nimetavad parmudeks ja suhtuvad neisse väga halvasti.

Tavaliselt ei tihka noored minna nende juurde ostu sooritamist paluma, seltskonnast valitakse välja üks, kes küsib, ja ega küsija ennast hästi tunne.

Kes on siis need inimesed, kes noortele keelatu kergekäeliselt ära ostavad? Millised nad ise on olnud noortena? Kuna ja millest algas nende elus allakäik? Kas sellest tagasipöördumise võimalust üldse on? Kas ka meie praegused noored unistavad sellisest elust? Ka need on küsimused, mida me noortelt küsime ja mis neid mõtlema panevad.

Leidus ka kaks ema, kes ei pidanud millekski oma laste tervist. Neist üks üritas tubakatooteid ka vanglasse saata, peites need nõudepesukäsna sisse. Enamik noortele alkoholi ostjatest olid mehed, kolmandik tubakatoodete ostjatest ja pakkujatest aga naised.

Kuidas suhtuda vanematesse, kes ise pakuvad peolauas oma alaealistele lastele alkoholi, andes ka neile pokaalid? Mitu korda peab laps maitsema, et ta lõpuks teaks, millega tegu?

Olin hiljuti ühes toredas seltskonnas, kus pakuti šampanjat. Isa küsis oma alaealistelt tütardelt, kas ka nemad tahavad proovida. Tüdrukud keeldusid, seejärel arvasid mõned, et maitsta ju ikka võiks.

Üks kahekümnendates aastates noormees ütles selle peale, et mitu korda siis maitstakse… Minu lugupidamine neile kahele joogist keeldunud neiule.


Tahan tänada neid inimesi, kes on kodanikujulgust üles näidanud ja tänu kelle teavitusele on nii mõnigi alkoholi ostja kindlaks tehtud ja vastutusele võetud. Alaealistele alkoholi või suitsu ostjate väljaselgitamine ning vajadusel range karistusega mõjutamine on kindlasti üks politsei väga olulisi töid ka alanud aastal.