Arhitektid pöörasid lasteaiad pea peale

Kino maastikuarhitektid Karin Bachmann ja Mirko Traks on oma poja Augusti lasteaias näinud, kuidas mänguõu ei pea lastele ette kirjutama, kus turnida, kiikuda ja liugu lasta, vaid lapsed saavad maastiku ja looduse abil ise mänge luua. Samast põhimõttest lähtub ka nende töö «Õueminek».

FOTO: Margus Ansu

Ajal, mil valitses tõeline lasteaiakohtade põud, hakati siin-seal seda leevendama konteinerlasteaedade rajamisega. Lohutati, et konteiner näeb seest välja nagu tavaline lasteaed. Arhitektidel pani see lohutus aga mõtte tööle: miks peab tavaline lasteaed olema niivõrd fantaasiavaene?

Tellijale

Nii sündis kaheksa mängulist mõtet, milline võiks väikese mängiva inimese jaoks olla põnev ja rohkelt maailma avastamise võimalusi pakkuv lasteaed või lasteaia õu. Mööda Eestit rännanud näitus jõudis kolmapäeval Tartu Ahhaa keskuse fuajeesse.

Visiooninäituse «Mängiv inimene» üks kuraatoritest Kadri Klementi rääkis, et ehkki aastatega on meie elu ja tehnoloogia teinud läbi suure muutuse, on haridusruumid, nagu koolid ja lasteaiad, püsinud aastakümneid muutumatuna.

Etteaimatavus

Ehkki tasapisi kerkib ka Eestis juba uusi ja põnevate lahendustega lasteaiahooneid, on mudilad ometigi valdavalt väga ühetaolised ja etteaimatavad, pakkumata lastele iga päev uusi avastamisvõimalusi.

«Võib kujuneda olukord, kus laps läheb ühest tüüplasteaiast teise ja ta tegelikult ei vahetagi keskkonda, kuna kõik on täpselt sama, kuni ämbrite ja liivakastideni,» tõdes Klementi. Ehkki visiooninäitusel kohtab ka esmapilgul veidi ulmelisena näivaid ideid, on seal lahendusi, mida annaks kohe kasutama hakata.

Tagasi üles