Kas teate, milline bussipeatuse nimi on Eestis enim levinud või kuidas ära tunda kikkapuud? Täna ennelõunal said Tartu linna ja maakonna koolide 2. klasside õpilased end võistlusel „Mõtteragin“ igapäevastes teadmistes just seesuguste küsimustega proovile panna.
Seitsmendat korda käima lükatud võistlusel osales sedapuhku 29 kooli 192 õpilast, kellest moodustati 48 neljaliikmelist võistkonda. Olenevalt paralleelklasside arvust sai iga kool välja panna kaks-kolm võistkonda. Neil tuli pooleteise tunni jooksul vastata interneti teel 30 küsimusele mitmesugustest valdkondadest.
Raatuse kooli 2. klassi kahele rühmale meeldis selline mõttemäng väga. „Selle võistlusega saab end proovile panna ja nii on huvitav,“ olid nad üksteisega nõus. Laste meelest oli nii lihtsaid kui ka raskemaid küsimusi. Kõige lihtsamaks pidasid nad küsimust „Kuidas nimetatakse spordis ajavõtuks kasutatavat kella?“ ja raskeimaks „Mis sild pälvis Eesti 2015. aasta parima rajatise tiitli?“.
Lapsed arvasid, et mõned liiga lihtsana tundunud küsimused võisid olla konksuga. Tegelikult ühtegi kahemõttelist mõistatust polnud. Rühmatöö läks Raatuse kooli noortel igatahes hästi. „Paremini kui klassis, sest arvutis on põnevam teha,“ põhjendas üks rühmailiige. Kui rühma sees vastused erinesid, siis näiteks nuputamise kategoorias said kõik enne ülesande iseseisvalt läbi lahendada, et siis vastuseid võrrelda – nii jõuti ühisele tulemusele.
Küsimusele, kust lapsed vastuseid teadsid, vastasid nad, et õpivad koolis ja vaatavaid teleuudiseid, nii „Seitsmeseid“ kui ka „Aktuaalset kaamerat“. Osale meeldib uudistesaateid vaadata, aga mõnda sunnivad vanemad. „Kõik tuleb elus kasuks,“ teadis üks tüdruk öelda.
30 küsimust oli jaotatud 10 teemarühma: lasteraamatud, sõnavara, loodus, Eesti, Tartu, sport, muusika, elukutsed, nuputamine ja päevakajaline. Küsimustele vastamist tegid lihtsamaks pildid või valikvastused. Viimasena küsiti, mis on laste lemmikteema, nii sai teada, et kõige parema meelega vastati spordi- ja nuputamisküsimustele.
Iga õige vastuse eest teenis kuni ühe punkti, õigekirjaga eksides võis kaotada sellest pool. Peakorraldaja Tiina Vingi sõnul on varasemate aastate põhjal esimese 20 võistkonna tase olnud väga tasavägine, vahed on olnud vaid poolepunktised. Pingerea tagumises otsas on siiski märgata langust, mille põhjus võib olla mitteviitsimises või poolelijätmises. „Ei tohiks rõhutada võitu või kaotust, peamine, et lastel lõbus oleks,“ sõnas Vink. Olenemata kohast saavad kõik rühmad ühesuguse auhinna.
Täna peeti maha eelvoor, jaanuaris on Raatuse kooli aulas Kuldvillaku süsteemis 40 küsimusega finaal, kuhu pääseb edasi 20 võistkonda. „Nendele, kes esimesest voorust läbi ei saanud, jääb ikkagi harjumus lahtiste silmadega ringi käia. Need, kes pääsesid edasi, peavad suutma end ümbritsevaga kursis hoida,“ ütles Vink.
„Mõtteragin“ sai alguse sellest, et 2. klassidele polnud võistluslikke enda proovilepanekuid. „Esimeses klassis elatakse alles sisse ning kolmandas hakkavad juba olümpiaadid, nüüd aastaid hiljem on juurde tulnud ka muid võistlusi,“ ütles Vink. Tema arvates on tähtis korraldada selliseid võistlusi, et lapsed ei teaks ainult matemaatikatehteid, vaid et nii kodus kui koolis märgataks rohkem rääkida ka maailma asjadest.