Härma gümnaasiumi õpetajad soovivad hakata nutiseadmeid mõtestatult kasutama, Veeriku kooli õpetajad tahavad juurutada seisukohta, et telefon on töövahend, mitte mänguasi.
Digipöördes osaleb kaks Tartu kooli
25. august 2015, 09:29
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kooliuuendusprogrammi Samsung Digipööre koolitusjuht Mart Laanpere ütles, et digipöörde all tuleb mõista lisaks nutiseadmete kasutuselevõtule õppetöös ka WiFi, õppevara ja veebikeskkondade uuendamist ning pedagoogilist innovatsiooni.
Härma gümnaasium ja Veeriku kool jõudsid 12 väljavalitu sekka 68 kandideerinud Eesti kooli hulgast, paistes Laanpere sõnul silma oma meeskonna kogemuste ja digipöörde visiooniga, mis oli ühelt poolt uuenduslik ja omanäoline, teisalt aga realistlik ja teostatav.
Tartu Veeriku kooli direktor Ruth Ahven ütles, et praegune aeg nõuab õpetajatelt seda, et nad oleksid digimaailmas pädevad, sest mõnikord on õpilased targemad kui õpetajad. «Õpetajad peavad õpilastele järele jõudma,» tõdes ta.
Uus lähenemine
Ahvena sõnul pole Veeriku koolis ühtegi õpetajat, kes ei oleks oma ainetunnis nutiseadmeid kasutanud – kes rohkem, kes vähem.
«Meil on toimunud projektõpped, ainete lõimingud, meil on olnud juba esimesest klassist alates tahvelarvutid tunnis kasutusel – õpetajate valmisolek on täiesti olemas,» kirjeldas ta.
Ahven lisas, et lapsed õpivad digiajastul väga kiiresti ja märkamatult ning selleks, et õpilane ei kaotaks õpihuvi, tuleb talle läheneda teisest küljest.
Nii sai Veeriku kool endale 3D-printeri, mida on võimalik kasutada matemaatika- või töötehnoloogia tundides, kus saaks õppida näiteks geomeetrilisi kujundeid – pinnalaotusi printides ja neid kokku pannes.
Miina Härma gümnaasiumi haridustehnoloog Janika Kaljula ütles, et projektis ajendas neid osalema vajadus kasutada kooli digiseadmeid paremini.
Näiteks on mitu ainetundi arvutiklassis ning pole harvad ka olukorrad, kus tunnis on vaja otsida lisainfot nutitelefoni abil.
Õpetajad on valmis
Ruth Ahven rääkis, et veel kevadel oli nende digimeeskonnas üks õpetaja, kes kasutas vana nuppudega mobiiltelefoni, kuid pärast esimest Samsungi koolitust ütles ta, et soovib endale soetada nutitelefoni.
«Täna ta tuli esimest päeva tööle, küsisin, kas tal on nutitelefon. Ta ütles, et jaa, on küll,» kirjeldas ta. «Nii et isegi üle keskea õpetajad saavad aru, et see on ajast tulenev vajadus kasutada nutiseadmeid.»
Janika Kaljula sõnul soovivad nad Härma gümnaasiumi loodussuunas rakendada õuesõpet, samuti muuta kehalise kasvatuse tundides orienteerumisrajad interaktiivseks.
«Seni oleme nutiseadmetes kasutanud pigem sõnastikke, infot otsinud, teinud interaktiivseid grammatikaharjutusi, mudeleid ja katseid, graafikuid,» loetles ta.
Ruth Ahven ütles, et lisaks andmete avaldamise ja muude internetiga seotud ohtudele, mille koolituse on saanud kõik õpilased, lapsevanemad ja õpetajad, ei tohiks ära unustada ka laste tervist.
Näiteks Veeriku koolis on tema sõnul kokkulepe, et lapsed vahetunnis nutitelefone ei kasuta, vaid tunnis õpetajate loal. «Telefon ei ole mänguasi, telefon on töövahend,» lausus ta.
Samsung Digipöörde projekt
• Koolitused katsekoolide meeskondadele, näiteks digitaristu rajamisest, digitaalsest õppevarast ja digipöörde juhtimisest.
• Detsembris valib žürii välja kooli, kes saab Samsungilt 10 000 euro väärtuses seadmeid omal valikul.
• Eelmisel aastal võitis Valga vene gümnaasium.
• Möödunud aastal osales projektis kaheksa kooli, sel aastal 12 kooli.
Allikas: Samsung Digipööre