Linna selge prioriteet, mis on seotud ka tartlaste ootustega, on ajaloolise vaksalihoone kasutuses hoidmine, ning kiirustades suuna võtmine alternatiividele tähendaks praegu kergema vastupanu teed minekut.
Raimond Tamm: ainsatki võimalust pole veel käest lastud
24. september 2010, 11:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaksalihoonet puudutavate probleemide lahendamine on tõesti olnud väga aeganõudev ja vaevaline, põhjuseks eeskätt keerulised omandisuhted: hoone ja osa krunti kuulub ühele omanikule, OÜ-le Elikante, osa krunti ja rajatisi aga teisele omanikule, ASile Eesti Raudtee.
Sama olukord on reisijate teenindamiseks mõeldud tunneliga – perroonide alla jääv tunneliosa on Eesti Raudtee omanduses ja vaksalihoone kinnistule jääv Elikante omand.
Seetõttu ongi linn saanud seni olla vaid läbirääkija ja vahendaja, mitte otsustaja rollis.
Vaksali võimalused
Möödunud aasta detsembris tutvustas linnavalitsus volikogu istungil vaksalihoone kolme võimalikku tulevikustsenaariumi. Tookord ei olnud ka volinikud veel valmis ühtegi konkreetset otsust vastu võtma. Et linlaste selge eelistus on olnud vaksalihoone saamine reisijate kasutusse, siis peame endiselt läbirääkimisi OÜga Elikante.
Kõne all on olnud nii ootesaali ja muude reisijate teenindamiseks vajalike pindade rentimine kui ka hoone võimalik tagasiostmine.
Paraku ei ole senised jõupingutused aidanud sihile jõuda ning vastutustundliku linnavalitsusena ei saa me pidada võimalikuks vaksalihoonet seni pakutud tingimustel rentida ega tagasi osta. Linn on valmis tegema hoone omanikule kindla pakkumise, kui kõik osapooled – OÜ Elikante, AS Eesti Raudtee ja AS Edelaraudtee – edasistes tegevustes ja kohustustes kokkulepeteni jõuavad.
Linnale teadaolevalt on kaks osapoolt saavutanud tunneli rekonstrueerimises kokkuleppe ja asi edeneb. Loodame, et Elikante ja Eesti Raudtee jõuavad kokkuleppele ka tunneli servituudis ning hoolduses. Oluline on see, et tulevikus oleks kõigil inimestel tunnelile vaba ligipääs, olenemata sellest, kes on vaksali omanik.
Kui manada silme ette kõige mustem stsenaarium, et linn ei jõua kõigest hoolimata vaksalihoone omanikuga kokkuleppele ning ainuvõimalik on leida reisijate teenindamiseks vajalikud ruumid mujal, siis oleks linnale kuuluv Vaksali 14 hoone tõepoolest üks võimalikest lahendustest. Samas ei ole see hoone oma olemuselt ja ruumilahenduselt reisijate teenindamiseks eriti sobiv ning kogu tegevus surutaks väga kitsastesse tingimustesse.
Kindlasti oleks meil vajaduse korral võimalik ümbruskonnast leida ka maatükk uue, väiksema vaksalihoone ehitamiseks, kuid praegu tegutseme ikka selle nimel, et reisijate teenindamiseks mõeldud ajalooline vaksalihoone saaks tagasi oma funktsiooni. Kõik alternatiivsed võimalused – nii Vaksali 14 kohandamine kui ka võimaliku uue jaamahoone ehitamine – jäävad seniks varuvariantideks.
Bussijaama asukohast
Maaliinide bussijaama vaksali piirkonda üleviimisest on vahelduva eduga juba mitu aastat kõneldud ning linnavalitsuse initsiatiivil arutelud ka jätkuvad. Ühtegi ust ei ole praegu veel selja taga suletud ega ainsatki head võimalust mööda lastud.
Poolt- ja vastuargumente on nii bussijaama kesklinna jätmise kui ka vaksali piirkonda kolimise kohta. Kindlasti on praegune olukord paljudele bussireisijatele väga sobiv – bussijaam asub linna üldkeskuses ja sageli paiknevad ka reisijate sihtkohad just nimelt kesklinnas või selle vahetus naabruses. Samuti aitab bussijaam kesklinna elavana hoida.
Ühise transpordikeskuse vaksali piirkonda viimine oleks kindlasti transiitreisijale parim ning samuti aitaks see kesklinna liikluskoormust vähendada ja linnakeskuse välisõhu kvaliteeti parandada.
Samas eeldab transpordikeskuse loomine ilmtingimata Vaksali tänava rekonstrueerimist, mis nõuab linnalt suuri investeeringuid. Pealegi ei ole veel kindel, kui paljud bussireisijad sellise muudatusega rahul oleksid.
Transpordikeskuse tõhusaks toimimiseks on vajalik välja kujundada hästi toimiv linna transpordiskeem, sest bussidele tuleb luua ladus ühendus linna ümbritsevate põhimaanteedega. Selline paljusid inimesi puudutav muudatus eeldab põhjalikke arutelusid ja analüüse.
Bussijaamaks sobiva krundina viidatud Tiigi 67 kinnistule ei olnud linnal mingisugust ostueesõigust ega ostueelist, mistõttu omanik võiski võõrandada kinnistu linna teadmata.
Selle kinnistu võõrandamise püüdlused kestsid enne möödunud suvel tehtud tehingut tegelikult juba mitu aastat, kuid edutult. Linn oli kogu selle aja selgelt märku andnud võimalikust huvist kinnistut omandada, kuid seekord ei jõudnud vajalik info õigel ajal meieni.
Samas on kinnistu uued omanikud väljendanud valmisolekut koostööks ning seetõttu julgen kinnitada, et praegu ei ole käest lastud ühtegi võimalust näha tulevikus Tiigi 67 territooriumi linna teenistuses.
Liigne tormakus oluliste otsuste langetamisel võib tulla linnale pigem kahjuks kui kasuks, sest ühe või teise alternatiivse suuna valimine mõjutab tartlaste ja meie külaliste heaolu järgnevate aastakümnete vältel. Anname parima, et jõuda lähiajal eri huvirühmade vajadustega arvestavate otsusteni.