Sügisene põdrajaht pole veel lõppenud, kuid juba praegu võib öelda, et meie suurima sõralise elutingimused on olnud head. Loomade elujõust annavad aimu selle suvega kasvanud eriti uhked sarved.
Sarvekandjad nautisid head aastat
11. november 2014, 09:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Päris kopsakaid sarvi kannavad tänavu sügisel ka kõigest kahe-kolme aasta vanused pullihakatised, rääkimata viie-kuueaastastest, kes peaksid olema oma elujõu tipus.
«Väga hea sarveaasta on, väikseid pulki peaaegu polegi,» tõdes eile Tartu jahindusklubis maakonna jahimeeste kütitud loomade sarvi mõõtes keskkonnaagentuuri sõralisteseire peaspetsialist Jüri Tõnisson.
Elujõulised pullid
Suurimad sarved tõi eile seiraja töölauale Ülenurme jahiselts. Piirkonnas, kus põlislaante asemel vohab kinnisvaraarendus, on nii võimsa looma jäämine püssi ette üsna harukordne. Küllap ajas jooksuaeg vägeva looma sügavamast metsast välja, hindas Tõnisson.
Sarvedega koos toodud lõualuid takseerides pakkus Tõnisson esiti, et need on mõne teise looma omadega vahetusse läinud. Nimelt oli lõualuude omanik neli ja pool aastat vana, nii uhkeid sarvi näeb aga paar aastat vanemate pullide peas, ja sedagi harva.
Kui aga selgus, et Kambja vallast kütitud samuti väga suurte sarvedega põdra vanus oli kõigest kolm ja pool aastat, muutus Ülenurme looma vanus usutavaks.
Nagu inimesed, vananevad ka loomad erinevalt ning statistiliselt on nn parimaid aastaid raske välja tuua, nentis Tõnisson. Mõni loom kasvatab ka veel kümneaastasena uhkeid sarvi. Igal juhul on hea sarvekasv terve looma tunnus. Ilusaid sarvi kasvatavad põdrapullid üksnes väga headel aastatel. Kehvemate tingimuste korral kulutavad loomad oma energiat teisiti.
Sarvedega püütakse rivaalidele ja vastassugupoolele muljet avaldada, kuid praktilised nad kindlasti ei ole, tõdes Tõnisson. «Mida laiemad nad on, seda raskem on puude vahel manööverdada,» sõnas ta.
Sarvi on väga erineva kujuga. Mõnel loomal hoiavad nad längu või lausa allapoole. Teistel, eriti noortel pullidel, on sarved tihti aga püstised või ulatuvad lausa ette.
Loomad elasid möödunud pehme talve ilmselt kergemini üle kui varasemad ning kevadel oli nende seisund parem, hindas Tõnisson. Nii jaksasid nad sarvi paremini kasvatada. Küll hakkab paljude pullide puhul silma, et nende sarved on paiguti muhklikud nagu maarjakase tüvi. Seal kajastub tõenäoliselt juunikuu heitlik ilm. Mäletatavasti sadas põtrade sarvekasvatamise ajal mõnel pool Eestis lausa lund.
Sarvede hindamisel lähevad arvesse nende laius, tüvikute ümbermõõt, harude pikkus ja kuni viie pikema haru ümbermõõt. Samuti kühvli laius, kui sarv on kühvli moodustanud. Mõõdetud sentimeetrid korrutatakse läbi kindla koefitsiendiga ning saadakse punktisumma.
Eile Ülenurme jahiseltsi toodud sarved said hindeks 279 ehk hõbemedali väärilise tulemuse. Medali piir algab 250 punktist ja see tähistab pronksi. Alates 275 punktist loetakse hõbedat ning 300 punkti ja enam tähistab kulda.
Kuldmedaliväärilist looma ei pruugi jahimehed igal aastal isegi tabada. Hõbemedalisarvi on tänavu aga päris palju, tõdes Tõnisson.
Tugev kari Kambjas
Iseäranis palju ilusaid sarvi tõi hindamisele Kambja jahiselts. «Polegi sellist aastat varem olnud,» sõnas seltsi esimees Veljo Jalaste loomade sarvi hinnates.
Vägevad peaehted olid ka kahel tänavu sügisel Kambja vallas autoavariisse sattunud põdrapullil. Viimane selline liiklusõnnetus juhtus alles hiljuti Tartu- ja Põlvamaa piiril Võru maanteel. Sõiduauto tuli maha kanda, inimesed jäid õnneks terveks, kirjeldas jahiseltsi juht. Tagant tulnud killustikukoormaga veoauto sai napilt pidama.
Kui eelmisel aastal kütiti Eestis üle 6500 põdra, siis tänavu soovitasid keskkonnaagentuur ning ka jahimeeste esindajad seda arvu vähendada, sest ka põdrakahjustuste hulk on vähenenud. Täpse hinnangu andmist põdra arvukusele takistas möödunud pehme talv samuti.
Jüri Tõnissoni sõnul tuleb küttimist korraldada vastutustundlikult ning ühelegi miinimumnormi täitnud jahiseltsile ei tohi etteheiteid teha.
Mitmel pool on ka põdrapopulatsioonid väga erinevad. Näiteks on mõnel pool palju lehmi, teises kohas palju pulle. Nii ei saa eri soost loomi võrdselt küttida. Arvestada tuleb ka seda, et loomi jääb auto ette ning kiskjadki võtavad oma.
Põtrade küttimine Eestis ja Tartumaal
• Tartumaal on jahimeestele ette antud miinimumlimiit 288 põtra.
* Eestis on põtrade küttimise miinimumlimiit 4600.
* Mullu kütiti Eestis üle 6500 põdra.
Allikas: keskkonnaagentuur