Tartu praegune kesklinn hõlmab ajaloolist keskaegset vanalinna, omaaegset Kalevi tänava piirkonna eeslinna Aleviküla ja Toome-tagust ala, viimane kujunes välja alles sadakond aastat tagasi.
Südalinn kujunes kahesaja aasta eest
29. juuni 2010, 08:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Emajõega ning Poe, Vallikraavi, Baeri ja Kroonuaia tänavaga piirnev ajalooline vanalinn hakkas kujunema 13. sajandil. Keskaegsete meistrite kätetööst on aga järel vaid üksikuid hooneid ja needki suuresti ümberehitatuna.
Vanimat teadaolevat kivielamut Laia ja Jaani tänava nurgal, kus nüüd on sushibaar, on esmakordselt mainitud 1546. aastal. Jaani 7 asuv Uppsala maja on praegusel kujul peaaegu 300-aastane, 16. sajandist pärineb aga vaid selle võlvkelder. 18. sajandi neljakümnendaist aastaist pärineb linnakodaniku muuseum Jaani 16.
1558. aasta vallutuse järel rüüstasid Tartut venelased, 1578. aastal põletasid Ülejõe ja Kalevi piirkonna eeslinnu rootslased koos sakslaste ja eestlastega ning tugevaid purustusi tõid 17. sajandi alguse lahingud poolakate ja rootslaste vahel. 1667. aastal hävitas üle poolesaja hoone üks suurtest tulekahjudest.
Viimase hoobi andsid aga keskaegsele linnale venelased massilise õhkimisega 1708. aasta 12. juulil. 1699. aastal loendati linnas 219 maja, sh 141 kivihoonet, 1735. aastal oli maju 69, neist kaheksa kivist.
Tõsi, 1764. aastaks oli maju vanalinnas juba paarisaja ringis, lisaks teist sama palju eeslinnades. 1775. aasta suurtulekahju hävitas aga täielikult kaks kolmandikku hooneist, sest vaid iga kuues neist oli olnud kivist.
Enam-vähem algsel kujul on praegugi alles äsja noorenduskuurist väljunud Lutsu 2 mänguasjamuuseumi barokne teatrimaja. Ehitatud 1755. aastal, pääses see suurpõlengust imekombel. Südalinna näo, mis meile tänapäeval vastu vaatab, vormis valdavalt 18.-19. sajandi vahetusel baroki välja vahetanud klassitsism, mille uhkeim esindaja on Tartu Ülikooli peahoone.
Tsaariaja lõpuaastad kinkisid praeguse kesklinna alale mitu Toome-tagust, Teises maailmasõjas terveks jäänud maja: nüüdne Härma gümnaasium, Iuridicum, zooloogiamuuseum, Pauluse kirik, väike Vanemuine ning EÜSi maja sajandi algusest. Esimene iseseisvusaeg lisas all-linna Eesti Panga maja, mis on nüüd haridusministeeriumi käes, turuhoone ning kaitseliidu maja Riia mäel.
Teise maailmasõja purustused sünnitasid kaks silmatorkavat muudatust: Ülejõe, Poe tänava ja Vanemuise-aluse pargi, kuhu uusi hooneid ei püstitatud, ning kamaluga ilmetuid hruštšovkasid Turu-Aleksandri ja Tiigi-Pepleri piirkonnas.
Allikad: Tartu linnamuuseum, www.eestigiid.ee,
Heleri Pleer-Vollmeri «Keskaja jälgedel Tartus»