Helged pead plaanivad jääda Eestisse

Raul Rinken

FOTO: Scanpix

Eelmise nädala lõpus tulid Nõosse kuue kooli õpilased aastakümnete pikkuse traditsiooniga viie kooli kohtumisele.

Seitsmekümnendate algusest saadik on igal aastal omavahel reaalainetes mõõtu võtnud seekordne korraldaja Nõo reaalgümnaasium, Tartust Tamme, Treffneri ja Härma gümnaasium ning praeguse Viljandi gümnaasiumi õpilased.

Eelmisel aastal võistlus pisut laienes: Viru Keemia Grupi toel liitus Ida-Virumaa meeskond, kus on õpilasi maakonna mitmest koolist. Nüüd peetakse kahesugust – viie kooli ja kuue kooli – punktiarvestust.

Kahel päeval lahendasid õpilased matemaatika-, keemia- ja füüsikaülesandeid. Mõned osalesid vaid oma lemmikaine võistlusel, teised tegid läbi kõik kolm.

Tartu Postimees võttis aga igast koolist ühel noormehel nööbist kinni ja küsis paar sellist küsimust, millel on lahendatud ülesannetega vähe pistmist.
------------------------------------------------

Silver Juvanen

Nõo reaalgümnaasium, 11. klass

Kas on midagi sellist, mida sa oleksid tahtnud koolis

õppida, aga pole saanud?

Puudust ma väga millestki ei tunne. Kui ma tahtsin midagi juurde õppida, siis õpetajad võimaldasid seda. Ma olen pigem iseõppija, mulle sobib paremini, kui ma ise üksi katsetan midagi.

Kui suur on tõenäosus, et sa lähed edasi õppima välismaale?

Ma arvatavasti jään ikkagi Eestisse, sest nii on lihtsam kõiki asju korraldada.

Kas sa arvad, et Eesti kõrgharidussüsteem on piisavalt heal tasemel?

Enamasti küll, eriti reaalainetes, nagu matemaatika, mis väga ei muutu. Aga mingid humanitaarained, seal võib kahelda, kuigi ma ei tea väga täpselt.

Kui ohtlikuks sa internetti pead ja kui head on sinu teadmised internetiturvalisusest?

Kui sa ise oskad asju teha seal, siis ei ole üldse ohtlik. Kõige suurem oht on see, et sa oled loll ja ei oska seal midagi teha, ausalt öeldes. Kui sa mingile kahtlasele inimesele saadad oma info ...

Mis on see, millest sa kodukohas puudust tunned ja mida kohalik omavalitsus või riik võiks parandada? (Silver elab Raplamaal.)

Kiire internet, seal on sellega probleeme. Inimesed saaksid ise ka asja parandada, aga see läheb väga kalliks.

Leiger Virro

Tartu Tamme gümnaasium, 12. klass:

Mida sa oleksid tahtnud koolis lisaks tavaainetele õppida?

Midagi informaatika ja arvutitega seoses. Kuna tulevikus tahaks sellega tegeleda, siis oleks võinud olla koolis selliseid aineid. Või siis võiks olla filmiring koolis, midagi sellist.

Kas sa juba tead, kuhu sa edasi õppima lähed?

Päris kindlalt veel ei tea, aga ma arvan, et Tartu ülikooli. Välismaaplaanid on ka, aga võib olla kunagi hiljem, esialgu kohaneks ülikoolieluga Tartus.

Oled sa uurinud õppekavasid, mis Tartus ja Tallinnas erinevat on?

Tallinnas TTÜs on pigem praktiline ja Tartus teoreetilisem. Aga ma arvan, et Tartu ülikool on parem ja minu jaoks on see mugavam, kuna ma elan Tartus. Ja ma tean, et see on hea tasemega ülikool, tulemused ka näitavad seda – mis ta oli, 500 esimese ülikooli hulgas maailmas? Päris hea näitaja.

Kui head on sinu teadmised internetiturvalisusest?

Oleneb, mida sa seal internetis teed. Kui sa ise üritad käituda nii, et sinust mingit jälge igale poole maha ei jää ja kasutad turvalisi lehekülgi, siis ei tohiks olla probleeme.

Heigo Ers

Kohtla-Järve Järve gümnaasium, 12. klass

Mida sa oleksid tahtnud koolis lisaks tavaainetele õppida?

Oleksin võibolla tahtnud õppida mõnevõrra süvendatult programmeerimist, kuna tänapäeva ühiskonnas on sel kasvav tähtsus. Juba osas töökohtades eeldatakse, et inimene oskab varakult programmeerida. Ja ka loodusaineid süvendatult just praktilise poole pealt. Me õpime hästi palju teoreetilist baasi, aga et siis ka näha, kuidas kõike seda tööstuses rakendatakse.

Rohkem praktikat ja vähem teooriat?

Ei, pigem on teooriat ka vaja, et teada, kuidas praktikas rakendada. Aga selle asemel, et pidevalt teooriat õppida, ka näha, kuhu see teooria on suunatud ja milleks see vajalik on. See võibolla innustab mõningaid õpilasi, kes leiavad teatud punktis, et milleks näiteks on vaja õppida kvantfüüsikat, kui mul elus seda vaja ei lähe.

Kui turvaliselt sa ennast internetis tunned?

Lähtuksin internetis printsiibist, et ise teen, ise vastutan. Sa ei ole üksi oma toas, kõik jätab jälje ja kõik on ülesleitav.

Vaatad, mida ja kuhu kirjutad?

Just täpselt. See tuleb ka läbi mõelda, et tänapäeval Twitteris ja Facebookis kirjutades on see kõigile nähtav – tuleviku tööandjatele, õpetajatele.

Aga kuidas sa internetipiraatlusse suhtud?

Näiteks tarkvara väljatöötamine võtab aastaid ja sellesse on rakendatud tarkvarainseneride rühmad. Ja siis kui keegi leiab, et ma tõmban selle endale tasuta, jäävad nemad kõik tasustamata. Selles mõttes on see teiste töö, mida sa varastad. Tarbija aspektist on loomulikult raske välja käia tipptarkvarade eest maksimaalset hinda, aga ega igaüks saa endale ka 500-eurost käekella lubada, sellepärast seda ju veel varastama ei lähe.

Andres Anissimov

Viljandi gümnaasium, 11. klass

Millised on sinu edasiõppimisplaanid?

Ma olen päris palju sellele mõelnud, aga mingit kindlat otsust ei ole veel. Ma olen nii Eesti kui välismaa peale mõelnud. Kui Eesti, siis pigem Tartusse. Tartu linnana tõmbab rohkem ja siin ülikoolis on rohkem teoreetiline ja akadeemiline õppimine, see sobib rohkem. Olen välismaa peale mõelnud, aga mingit kindlat kooli ei ole.

Aga miks üldse välismaale õppima minna?

Huvitav on. Laiendab silmaringi, saab uusi tutvusi, saad näha maailma. See on justkui seiklus või elamus.

Võibolla jätaks siis hoopis peale kooli ühe aasta vahele, vaataks ringi, reisiks?

Ma olen selle peale ka mõelnud, isegi kaalun seda hetkel.

Kui turvaliselt sina ennast internetis tunned?

Ma arvan, et ma olen selles vallas üsna pädev või teadlik. Mul ema tegeleb selle teemaga ja siis ma tean natuke sellest.

Kui hoolega sa jälgid, mida  internetis kirjutad ja kuhu?

Ma iga lauset otseselt üle ei loe ja ma ei tegele selliste asjadega, et ma otseselt peaksin varjama. Aga kui ma avalikult kirjutan, siis ma tavaliselt ikka loen läbi ja mõtlen.

Mida sa internetipiraatlusest arvad?

Leian, et piraatlus otseselt ei ole hea, see on kahjulik ka tarbijale. Aga ma arvan, et praegune mudel on vananenud: et ostad mingi kindla toote ja siis kasutad seda, nagu poest.

Pigem ma arvan, et sellised mudelid, mis on levimas, nagu Spotify ja Netflix, on tarbijale tunduvalt paremad, odavamad ja kergemini kättesaadavad. Ma olen märganud ka oma tutvusringkonnas, et pärast seda, kui Spotify Eestisse tuli, tõmbab tunduvalt vähem inimesi endale illegaalselt muusikat.

Raul Rinken

Hugo Treffneri gümnaasium, 11. klass

Kas sa juba tead, kuhu ja mida sa edasi õppima tahad minna?

Jah, enam-vähem. Tahan minna USA MITsse (Massachusetts Institute of Technology, üks USA tuntuimaid kõrgkoole – ER), keemiat õppima.

Ma olen kuulnud, et sinna on päris raske sisse saada.

Jaa, aga siis tulebki tööd teha. Kohe sügisel tuleb teha sisseastumiskatsed, sisseastumis-eksam ja keeletestid. Sinna tuleb kõik sisse – matemaatika, füüsika, keemia.

Aga arvad, et saad hakkama?

Jaa, ikka. Peab saama.

Miks sinna, nii kaugele ära?

Välja, vaadata, mis mujal on. Algul tahtsin Inglismaale proovida, aga USAs tundub kooliväline elu ägedam, just see korbi- ja sotsiaalne elu.

Kas sa oleksid ka Eesti ülikoolis edasi õppides rahul?

Ikka, ma arvan, et ma läheksin Tartu ülikooli. Ma olen rohkem reaalainete inimene, seal on traditsioonilised alad kõvemad.

Raul Rinken sai viie kooli kohtumisel kolme ala üldkokkuvõttes 1. koha.

Joosep Henrik Sild

Miina Härma gümnaasium, 11. klass:

Kas sulle tundub, et välismaal on kõrgharidus parema kvaliteediga ja seal on võimalused paremad?

Asi ei ole selles, et oleks parem, aga lihtsalt seal on kõik teistsugune. Peale selle, et on teistsugune süsteem, saab rohkem kogemusi. Kindlasti ma ei mõtleks kogu oma ülikooliharidust välismaal saada, midagi teeksin Eestis, midagi teeksin välismaal, et ei oleks kogu aeg samad õppejõud ja samad koolikaaslased.

Kui ohtlikuks sa internetti pead?

Ma arvan, et kogu see teema, et noortel on internetis ohtlik, on natuke üle paisutatud. Lapsed on üles kasvanud selles keskkonnas, nad teavad, mis seal võib juhtuda. Need juhtumid, kus midagi on läinud halvasti, on pigem erandid. Tegelikult teavad lapsed ju internetist rohkem kui vanemad. Kui tuleb ette pop-up-aken, et oled miljones külastaja ja oled võitnud iPadi, siis on võimalus, et mõni vanem inimene vajutab selle peale, suurem, kui et noorem inimene seda teeb.

Mis on see, mida sa tunned, et linn või riik võiks paremaks teha?

Mulle väga Tartu meeldib, ma arvan, et siin on väga head tööd tehtud selles suhtes, et inimestel oleks siin hea elada. Üks asi, mida võiks välja tuua, on avalik eelarve, mis siin see aasta tehti: et anti mingisugune summa ja inimeste ideed pandi avalikule hääletusele. Sellist asja võiks rohkem olla, et inimestel olekski võimalik rohkem sõna sekka öelda.

Loe ka neid

Tagasi üles