Kodutee katkes traagiliselt

Kahe põdraga kokku põrganud Opel Vectra juht hukkus ilmselt silmapilk. Masin paiskus tee pealt paremale metsa. Foto: Jürgen Puistaja / Kanal 2

Lisaks pimedusele ja üha halvenevatele liiklusoludele on praegu liikvel ka rohkesti metsloomi. Inimese ja põtrade pühapäevaõhtune kohtumine maanteel lõppes kõigile väga halvasti.

Tartumaal Rõngu vallas elanud 55-aastane Alar oli politsei kinnitusel staažikas autojuht, kel juhiluba juba 1976. aastast. Üleeile õhtul tuli Alar koos abikaasaga Ida-Eestist sünnipäevalt. Naine sõitis ühe autoga ees, mees väikese vahega tema järel.

Väljas oli kella 17 paiku juba pime, kuid mööda Jõhvi-Tartu maanteed Tartu poole sõites märkas naine siiski umbes pool kilomeetrit pärast Mustvee jõe silda tee ääres kaht põtra. Ta möödus neist, sõitis koju ja jäi meest ootama. Meest aga enam ei tulnudki.

Raske kokkupõrge

Kaks põtra – kevadine vasikas ja tema ema – astusid ootamatult teele. Alaril ei õnnestunud neile otsasõitu vältida. Kokkupõrge oli nii tugev, et see lömastas Opel Vectra katuse. Sündmuskohal hukkusid nii auto juht kui mõlemad põdrad.

Avarii järel paiskus Opel paremale poole metsa ja takerdus võserikku umbes 15 meetrit maanteest. Emane põder lendas teisele poole teed maanteekraavi. Vasika surnukeha jäi teele.

Kell 17.06 teatas õnnetusest häirekeskusele mööduja. Kohale kiirustanud päästjail tuli tõdeda, et meest enam aidata ei saa. Hukkunud metsloomi ära viima kutsuti jahimehed.

Kella 18 paiku tegi politsei sündmuskohal mõõtmistöid. Alles pärast seda viidi ära hukkunud ning tõmmati treileri peale avariiline sõiduk. Liiklus oli vähemalt paar tundi häiritud.

Kui suurelt kiiruselt sattus Opel õnnetusse, pole teada, ütles Lõuna ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Kristina Kostina. Ta lisas, et ka ekspertiisi ei määrata, kuna avariigrupi politseiametnike sõnul ei sõltu sellise liiklusõnnetuse korral kuigi palju kiirusest, vaid sellest, kuidas käitub sõidukijuht.

Esialgu on teada üksnes see, et auto rehvid vastasid nõuetele ning mehel oli turvavöö kinni.

Lõuna prefektuuri operatiivjuht Aleksandr Naidis lisas, et see piirkond on tuntud metsloomade aktiivse liikumise poolest. Seetõttu on maantee äärde paigaldatud ka mitmeid põtrade eest hoiatavaid liiklusmärke. «Seda enam peaksid sõidukijuhid pöörama tähelepanu ohutu sõidukiiruse valikule,» leidis Naidis.

Ta lisas, et ulukeid ajab praegu aktiivsemalt liikuma neile käiv jaht. Autojuhtidel on raske liigelda, sest pimedal ajal on nähtavus piiratud. «Hämarad õhtupoolikud on liikluses kõige ohtlikumad, kuna silmaga enam niisama lihtsalt teed ei näe, aga ka tuled ei valgusta veel piisavalt.»

Liiklusõnnetuse täpsemate asjaolude uurimiseks alustas Lõuna prefektuur kriminaalmenetlust.

Põtrade teeületuskoht

Õnnetus juhtus Kullavere jahiühistu küttimisalal, kus elab palju põtru. Kui palju, pole täpselt teada, sest ühistu tegutseb ligi 43 000-hektarisel maa-alal, rääkis ühistu juhatuse esimees Raivo Saar.

Selle kandi jahimeestele on pandud ülesandeks küttida tänavu 50 põtra. Neist on püssi ette seni jäänud 35, ütles ta.

Politseinike sõnu õige sõidukiiruse tähtsuse kohta kordas ka Saar. «Ise sõidan sellisel ajal metsavahelistel teelõikudel 75–80 kilomeetrit tunnis.» Veidi aeglasem sõit on tema sõnul ainus, mis võib päästa kokkupõrkest ootamatult teele hüpanud loomaga.

Mustvee ümbruse metsad on põtrade poolest rikkad ning samas kohas on autod ja loomad sattunud avariisse varemgi. «See on põtrade teeületuskoht,» kinnitas Saar.

Avarii juhtus seal ka mullu. Möödunud aastal hukkus Kullavere ühistu maadel liiklusõnnetustes lausa neli põtra.

Sügisesel ajal pole kahe põdra koos käimises midagi harukordset. Nimelt õpetavad emasloomad sel ajal veel kevadel sündinud vasikaid iseseisvalt hakkama saama ning üheskoos satuvad nad ka teele.