Linnavolikogus: hulk planeeringuid ja veidi elavnemist

Jüri Saar Foto: Pm

Tartu volikogu tänavuse esimese istungi päevakorra täitsid peaasjalikult kuus planeeringut ja veel mõned maaga seotud asjad.

Nii näiteks andis volikogu Väike-Turu 10 asuvale sadamale nimeks Väike-Turu sadam ning lubas taotleda mõned Raatuse ja Paju tänava krundid munitsipaalomandisse.

Põnevamaks läks, kui linnaplaneerimise ja maakorralduse osakonna juhataja Urmas Ahven tutvustas plaani panna müüki linnale kuuluvad ärimaakrundid Veeriku 1 ja Näituse 33.

Ahven väitis kõnepuldist, et linnale pole need tarvilikud ja isegi kui kunagi peaks taas päevakorrale tõusma kahetasandilise Näituse raudteeülesõidukoha rajamine, ei oleks kõnealuste kruntide täisehitamine takistuseks.

Ahven ruttas ka kinnitama, et volikogu luba ei tähenda veel, et linn krundid kohe maha müüb, vaid enne kaalutakse asja põhjalikult.

IRLi saadik Peeter Laurson jõudis muretseda, kas ehk ei koorma kahe ärihoone rajamine ristmikku. Teine sama erakonna saadik Toivo Maimets tundis aga huvi, kas selle olulise liiklussõlme naabruses olevate kruntide müük on käinud läbi ka volikogu arengu- ja planeerimiskomisjonist.

Ei olnud. Volikogu keskerakondlasest esimees Aadu Must möönis, et oleks võinud.

Seepeale tehtud ettepanek otsustamine edasi lükata, kuni eelnimetatud komisjon on küsimust vaaginud, leidis volikogus ka koalitsioonierakondade toetuse.

Opositsioonierakondade ettepanekute toetamine ei ole Tartu volikogus eriti sage.

Väikest elavnemist tõi kaasa ka vastus sotside arupärimisele, miks on linnavalitsuse poolt volikogule esitatud eelnõusid ja nendega seonduvate protokollide sisu Tartu kodulehel tagantjärele muudetud.

Sotsist volinik Ülo Veldre märkis, et muudatusi on tehtud süstemaatiliselt ja huvi tärkas eelkõige seoses linnaeelarve eelnõu ja seletuskirjaga, mis olid linnavalitsuse istungil mullu 19. novembril. Nii võib juhtuda, et eelnõu ei ole istungi protokollis oleva lingi all hiljem üldsegi seesama, mis oli istungil arutusel.

Sotsid soovisid teada, kellel on voli juba avaldatud eelnõusid muuta.

Küsimus oli suunatud linnapea Urmas Kruusele, kes aga on titepuhkusel. Nii oli vastamas linnapea kohuseid täitev abilinnapea Margus Hanson.

Hanson selgitas, et kui volikogule esitatava õigusakti eelnõu on dokumendiregistris loodud, ilmub see veebi automaatselt ja paberkujul jõuab see ka volikogu kantseleisse. Mõnikord osutub vajalikuks istungil arutatud eelnõu parandada, ka seekord, ja linnavalitsuse korraldusel tegid seda pärast istungit rahandusosakonna ametnikud.

Et paberkandjal volikogusse esitatud eelnõu seletuskirjas oli ikkagi mitmeid ebatäpsusi, asendati see uuega ning nii tekkis erinevus elektroonilise ja paberil esitatud teksti vahel.

Hanson lisas, et muudatused ei puudutanud eelarve eelnõu sisu, üksnes seletuskirja.

Hanson kinnitas küsimust laiemalt käsitledes, et õigusakte ja protokolle pärast vastuvõtmist ja vormistamist ei muudeta, välja arvatud ilmse ebatäpsuse parandamiseks linnasekretäri otsusel.

Abilinnapea luges ette ka nende ametnike loendi, kel on võimalus eelnõusid pärast istungi päevakorda võtmist muuta. Need on linnasekretär, neli tema ülesannete täitjat, sisekontrolliteenistuse kolm ametnikku ja kolm administraatorit.

Ta lisas, et üldjuhul toimub volikogu menetlusse antud eelnõude parandamine linnavalitsuse istungil esitatud parandusettepanekute järgi.

Volikogu kehtestas Pepleri 1 ja 1a krundi detailplaneeringu, mis ütleb ka, et taastatava Maarja kiriku kõrvale ehitatava lasteaia katus ei või tulla kõrgem kiriku räästast.

Korp! Vironia sai Lai 30 ja 32 detailplaneeringuga võimaluse teha oma hoovimajadesse äri- ja elupindasid. Arengu- ja planeerimiskomisjoni esimees Veljo Ipits ütles, et komisjon palus eemaldada lause, et krundile pääs Laialt tänavalt on vasakpöördega, kuna «tõenäoliselt mingi hetk Lai tänav muutub kahesuunaliseks».