Linnad kahanevad ja vallad kosuvad

Vilja Kohler
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Graafika: TPM

Tartumaa on endiselt Eesti tõmbekeskusi: läinud aastal suurenes tartumaalaste hulk ligi poole tuhande inimese võrra. Jõudsalt kosusid Tartu, Luunja ja Ülenurme vald, linlaste read aga vähenesid.


Rahvastikuregistri andmetel elas Tartumaal selle aasta 1. jaanuaril 148 854 inimest, 506 rohkem kui eelmisel aastal samal ajal.



«Eestis kosusid eelmisel aastal elanike arvu poolest ainsatena Harju- ja Tartumaa ning Tallinn,» ütles Tartu maavalitsuse rahvastikutoimingute talituse rahvastikuregistri peaspetsialist Tiiu Eintalu. «Teistes maakondades rahvaarv vähenes jätkuvalt.» Näiteks Viljandimaal oli tänavu 1. jaanuaril 674 elanikku vähem kui 2009. aasta alguses.



Millest Tartumaa kosumine on tingitud, selgub jaanuari keskel, kui valmib kokkuvõte inimeste rändest. Juba praegu võis Tiiu Eintalu aga öelda, et oma panuse maakonna rahvaarvu suurenemisse andsid uustulnukate kõrval ka väiksed tartumaalased ehk lapsi sündis meil mullu rohkem, kui oli siit ilmast lahkunuid.



Töö viib võõrsile


Omavalitsuste elanike hulka vaadates torkab silma, et Tartumaa kolmes linnas ehk Tartus, Elvas ja Kallastel jäi eelmisel aastal rahvast vähemaks, kuid valdade elanike hulk kasvas ligi 600 inimese võrra.



Tartus elas tänavu 1. jaanuaril rahvastikuregistri andmetel 98 386 naist ja meest, 80 inimest vähem kui aasta tagasi. Kas tartlaste hulka vähendasid peamiselt naabervallad või pealinn, selgub kuu keskel, kui valmib rände statistika. «Enamasti neelavad Tartu elanikke vallad,» märkis Tartu linnavalitsuse registriteenistuse juhataja Viivi Maremäe.


Iive oli ülikoolilinnas mullu positiivne: sündis 1500 ja suri 1029 tartlast.



Tartust kaugemal vähenes elanike hulk kõige enam ehk poolesaja inimese võrra Rõngu vallas. Üks põhjus on negatiivne iive: mullu sündis vallas 26 last ning suri 39 inimest.



«Ülejäänud vähenemine on rahva äraminek, sest kodus pole tööd,» ütles Rõngu valla registripidaja Enna-Siiri Ro­­dima. «Meilt on hulga täisjõus inimesi läinud ära Soome tööle.» Eelmisel aastal kolis Rõngu vallast Soome tööle 14 inimest. «Seda on ikka päris palju,» märkis Rodima.



Koidulagi andis panuse


Kõige enam kosusid Tartu, Ülenurme ja Luunja vald. Tartu valda lisandus 334, Ülenurme valda 236 ja Luunja valda 181 uut elanikku. «Meil oli küll ka iive positiivne, kuid elanike hulk kasvas ikka kolimise tõttu,» ütles Ülenurme vallavanem Aivar Aleksejev.



Mingil määral tuleb uusi inimesi Tartu sellesse naabervalda juurde kogu aeg, aga mitte enam nii massiliselt kui paar aastat tagasi hoogsa elamuehituse ajal. Vallavanem usub, et kuigi elamuehitus seisab, kasvab elanike hulk ka edaspidi. «Võimalusi meil selleks on,» kinnitas ta. «Müümata on hulga uusi maju ja ridaelamubokse, vaba elamispinda on oma paarisaja kodu ümber.»



Kindlasti suurendab Ülenurme valla elanike hulka ka Külitse aedlinn, kus juba praegu on palju suvemaju ümber ehitatud aasta ringi elamiseks.



Peale Tartu kolme naabervalla kasvas elanike hulk seitsme inimese jagu üllatuslikult ka Tartumaa väikseimas vallas, Piirissaarel.



Põhjus on väga proosaline. «Kui uus praam Koidula tuli liinile, registreerisid kõik end Piirissaare elanikuks,» selgitas Piirissaare vallavanem Maria Korotkova. Piirissaare valla elanikule maksab Koidula pilet 25, teistele 50 krooni. «Meie inimestele on 25 krooni suur raha,» ütles vallavanem.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles