Kultuuri ristamine majandusega kannab esimesi vilju

Kehakunstide tutvustamise sarja avaloengu hennast pidas loomemajanduskeskuses ja tegi seejärel näidismaalingu Katrin Alekand.

FOTO: Sille Annuk

Veel aasta tagasi tundus paljudele kunstnikele, kirjanikele ja muudele loometegelastele imelik, et ülelinnalistel kultuurikonverentsidel rääkisid kodumaised ja rajatagused asjatundjad säravi silmi loomemajanduse suurtest võimalustest.

Kummaline ju, kui majandus ja kultuur ajavad ühte asja.



Tänavu septembris Karlova piiril Kalevi 13 avatud Tartu loomemajanduskeskuse senine tegevus näitab, et kultuuri ristamine majandusega, loomingulisuse sulandamine ettevõtlusesse annab häid tulemusi.



«Kui praegu tagasi vaadata, siis võib öelda, et paljud ootused on täitunud,» ütles sihtasutuse Tartu Loomemajanduskeskus juhatuse liige Raul Oreškin. «Meie keskus on tartlaste seas leidnud sooja vastuvõtu, meie üritusi, näitusi, ettevõtteid ja kohvikut külastatakse. Mulle tundub küll, et me oleme oma koha Tartu kultuuris ja ka ettevõtluses leidnud.»



Kolm alguskuud


Et algajad ettevõtjad bürokraatiadžunglisse ära ei eksiks, pakub loomemajanduskeskus inkubatsiooniteenust. Kolme kuu jooksul alustas tänu sellisele toele oma tegevust kaheksa ettevõtet.



Eduka algusega paistavad Oreškini sõnul silma fototeenuseid pakkuv stuudio Ulm, müügi- ja kunstigalerii Loov, stiilistuudio Elushetked koos oma kultuurikohvikuga, keraamika- ja klaasikunsti ettevõte Artceramic ja disainibüroo Mikser Disain. «Oma esimesed kliendid on leidnud moekunstnik Marika Kilusk ja klientide vastuvõtmiseks on valmis ka fototeenuseid pakkuv FL Stuudio,» lisas ta.



Üks alustaja küll ei suutnud tegevust käima panna, ent see-eest liitus teistega detsembri alguses kultuuriturismi ettevõte South-Estonia DMC. «Turismifirma toob uut energiat nii loomeinkubaatorisse kui ka Tartu turismimaastikule tervikuna,» märkis Oreškin.



Loomemajanduskeskuse esimestel nädalatel võis Kalevi 13 hoone fuajee trepist üles mineja vaadata seintel Meiu Mündi maale, mis said näituseks koostöös Tartu Kunstnike Liiduga. Kopsakamad taiesed leidsid koha vabaõhugaleriis hoone taga pargis.



Praegu saab fuajeegaleriis vaadata Maris Palgi maalide näitust «Vaatan taevast. Näen puid», mis jääb sinna 23. jaanuarini.



Galerist Helen Puistaja


Omamoodi näituste rida ajab samas majas galerii Loov, mida juhib Helen Puistaja. Näiteks jõulude eel oli seal võimalik vaadata valgusteid, mis valmisid sealsamas õpikojas disainituru aegu.



«Loov-galeriis on mõnigi noor andekas ja – ma arvan ka – tulevane suur kunstnik saanud oma võib-olla esimese näituseprooviga hakkama,» ütles Raul Oreškin. «Mulle tundub, et Helenil on päris hea vaist näituste väljaotsimisel. Väljapanekud on tema ea kohased, puudutavad uut generatsiooni.»



Näituste külastatavus on Oreškini sõnul päris suur. «Loov-galeriis vaatab reeglina kolm nädalat avatud väljapanekut keskeltläbi 150 inimest,» lisas ta. «See on Tartu kohta päris hea tulemus.»



Teised kavatsused

Kiita saanud galeristil olid aga algul hoopis teised kavatsused. «Inkubaatorisse sisenes minu osaühing Elele Manu galeriikohviku äriplaaniga,» meenutas Helen Puistaja. «Äriplaan, mille kirjutamist sai alustatud majanduse päikesepaistelisel ajal, oli paljutõotav.»



Ootused ja lootused olid suured, kuid erinevate takistuste tagajärjel sai galeriikohvikust hoopiski müügi- ja kunstigalerii. Kuigi neiu oli asjade sellise kulgemise pärast alguses kurb ning galeristiamet nõuab veel praegugi harjumist, on ta aru saanud, et valitud tee oli õige. «Galerii oli ja on siiani mulle väljakutse,» lisas ta.



Tööl käimine tundub Puistajale seetõttu ja ka Kalevi 13 maja asukate pärast meeldiv.



«Alustusraskuste järel on inkubaator hästi toimima hakanud. Maja poolt on julgustajad alati abiks ja kaasinkubantide hulgas on toredaid sõpru,» märkis ta.



«Vaikselt hakkab tekkima ka loodetud koostöö ettevõtete vahel. Aasta lõpuks olen palju juurde õppinud ja tagapeas kummitavad ideed järgmiseks aastaks.


Kui majas tegevus samas suunas jätkub, siis ilmselt saab ka plaanid ellu viidud.»


Loov-galerii kavatsuste hulgas on jätkata kehakunste tutvustavate loengute-õpikodade sarja, mis sai alguse talve esimesel päeval.



Asjahuvilistel oli meeldiv võimalus kuulata silmaringi laiendavat loengut, mille pidas Eesti seni ainuke hennamaalingute alase teadustöö eest magistriks saanud Katrin Alekand. Otse loomulikult oli tal kaasas kõik vajalik, et soovijate nahka maalingutega kaunistada.



Uue aasta hakul


Uue aasta esimene kuu toob kehakunstide tutvustamise sarjas kaasa süüvimise tätoveerimisse.



Jaanuaris on Kalevi 13 hoonesse oodatud oma ideedega ka kõik need uued loomingulised inimesed, kes tunnevad tugevat soovi luua endale töökoht kultuuriettevõtluses. Loomemajanduskeskus kuulutab uue inkubatsiooniteenuse konkursi välja juba paari nädala pärast.

Tagasi üles