Linnavolikogus: rõõm väikestest asjadest

Jüri Saar Foto: Pm

Läinud neljapäeval linnaametnikke parvena saatnud töövarjud said volikogu istungil teada, et munitsipaalpoliitika kipub olema igavavõitu, aga rõõmu tuleb tunda ka väikestest asjadest. Ja mõnikord saab nalja nabani ka ühe sõnaga mängides.

Asi algas Tartu esindajate nimetamisest linnade päevale, mis on Eesti Linnade Liidu liikmete üldkoosolek. Otsa tegi lahti sots Tõnu Ints, kes ei olnud nõus, et kaheksa esindajat ja nende kaheksa asendajat on kavas määrata nii, et opositsioonile jääb vaid üks esindaja ja üks asendaja, sest see ei järgivat volikogu kohtade jaotust.

Muidugi ei läinud läbi tema ettepanek saada opositsioonile juurde veel üks esindaja ühes asendajaga.

Kui pikk ja segane kandidaatide ühekaupa läbi hääletamine oli lõppenud, märkis Ints, et talle jäi arusaamatuks, mitu häält igal volikogu liikmel oli ja kes hääletati kelle asendusliikmeks. Eelnõus olid paika pandud kindlad paarid.

Siit jätkas Arno Arukask tähelepanekuga, et seaduse järgi on isikuvalimised salajased. Volikogu reformarist aseesimees Triin Anette Kaasik vastas, et see polnudki valimine, vaid nimetamine.

Nüüd tahtis IRLi esindaja Jüri Kõre, et Kaasik kirjeldaks nimetamise protseduuri. Kaasik küsis murelikult, kas kogu protseduuri tuleb nüüd korrata.

Asi läks veelgi lõbusamaks, kui Kõre luges õiendist, et esindajad nimetatakse, aga asendajad määratakse, ja soovis määramise korra tutvustamist.

Järgnes esindajate määramine linnade liidu volikogusse.

Vajalikud esindajad said siiski määratud, aga kommentaar selle segaduse kohta kõlas, et volikogu juhtidel oli materjal halvasti nii ette valmistatud kui ka tutvustatud.

Volikogu otsustas vähendada ka istungite arvu tuleval poolaastal: jaanuarist juulini on plaanis pidada seitse istungit, igas kuus üks. Tartu linna põhimäärus sätestab, et volikogu istungid toimuvad kaks korda kuus, kui volikogu ei otsusta teisiti.