Emajõelinna tuleva aasta eelarve mahuks on kavandatud 1,567 miljardit krooni, mis on võrreldes tänavusega 2,3 protsenti väiksem.
Tartu prognoosib eelarve vähenemist ka tuleval aastal
19. november 2009, 12:45
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu linnavalitsus kiitis täna heaks ning saadab volikokku arutamisele järgmise aasta linnaeelarve, mis kujunes väiksemaks kui selle aasta kärbitud eelarve.
Linnavalitsuse teatel on eelarve vähenemine tingitud tulude ja finantseerimistehingute vähenemisest. Tulude kahanemist mõjutab kõige enam üksikisiku tulumaksu vähenemine, mille laekumine kahaneb prognoosi järgi tänavuse täpsustatud eelarvega võrreldes 6 protsenti (775 miljonilt kroonilt 729 miljoni kroonini).
Tuleva aasta linnaeelarvet mõjutavad oluliselt tööpuuduse kasv, palkade langus ning maksumaksjate arvu vähenemine.
2010. aastal on linnavalitsusel kavas laenata 55,9 miljonit krooni olemasolevate kohustuste refinantseerimiseks. Linna võlakohustusi on kavas vähendada 10,9 miljoni krooni ulatuses.
Investeeringud ja Euroopa Liidu toetuste omafinantseeringu osa kaetakse linna omavahenditest.
Linna tegevuskulud vähenevad kokku 3,3 protsenti ehk 40,8 miljonit krooni. Suurim vähenemine, 44,5 miljonit krooni ehk 23,5 protsenti toimub valitsemiskuludes.
See tuleneb personalikulude 10-protsendilisest vähendamisest, laenudega kaasnevate kulude vähenemisest seoses euribori langusega ning asjaolust, et 2009. aastal tasuti riigile viimane osa soojalaenu võlgnevusest.
Protsentuaalselt kasvavad kulud kõige enam keskkonnakaitse valdkonnas seoses osalemisega projektis «Aardlapalu prügila sulgemine». Sotsiaalse kaitse kulud kasvavad 5,5 miljonit krooni toimetulekutoetuste ja abivajajate toetamiseks ning seoses hooldekodu laienemisega.
2010. aasta investeerimiskuludeks planeerib linn kokku 357,9 miljonit krooni, sh investeeringuteks 291,3 miljonit krooni. Investeeringute maht kahaneb 2009. aastaga võrreldes 11,4 miljonit krooni ehk 3,8 protsenti.
173,4 miljonit krooni ulatuses toetusi on laekumas linnaliste piirkondade arendamise ja piirkondade konkurentsivõime tugevdamise ning kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest.
Investeeringutoetustest 37 protsenti ehk 106,5 miljonit krooni on kavandatud majanduse valdkonda. Suuremad projektid on Ihaste- ja Võru- suunalised kergliiklusteed ning Emajõe kaldakindlustuse rekonstrueerimine.
Vaba aja ja kultuurivaldkonda planeeritakse 32 protsenti investeeringutest ehk 93 miljonit krooni. Suuremad neist on Tamme staadioni tribüünihoone ehitus ja osalemine 24,6 miljoni krooniga Ahhaa keskuse ehitamises.
Hariduse valdkonna investeeringud moodustavad kokku 73,2 miljonit krooni ehk 25 protsenti investeeringute kogumahust. Suuremad summad, 54,9 miljonit krooni, on planeeritud Tartu kutsehariduskeskuse Kopli tänava õpilaskodu renoveerimise lõpetamiseks ja Põllu tänava õppetöökodade kaasajastamiseks.
Nimetatud investeeringuid rahastatakse kutseõppeasutuste õppekeskkonna kaasajastamise meetmetest.
«Ees on raske aasta, sest vähenevast eelarvest hoolimata tuleb tagada linna ülesannete täitmine ja juba kavandatud projektide kaasrahastamine. See tähendab karmi kokkuhoidu tegevuskuludes ja vaid kõige hädavajalikumaid investeeringuid,» kommenteeris abilinnapea Karin Jaanson.