Uus Anne alajaam katkestusi ei välista

Eleringi projekteerimissektori juhataja Vladimir Antson näitab alajaama lahtreid, mille kaudu jõuab jaotlasse For-tum Tartu soojuselektrijaama elekter. Foto: Andres Ehrenpreis

Enam kui 41 miljoni krooni eest uuendatud Anne alajaam vähendab elektrikatkestuste riski, kuid Eesti Energia Jaotusvõrgu kinnitusel tuleb mõne voolulüngaga aastas arvestada ka edaspidi.

Tartu veerel Lohkva külas paikneva, 1984. aastal rajatud Anne alajaama ümberehitatud osa kuulub Eleringile, endise nimega Eesti Energia Põhivõrgule.

Eleringi projekteerimissektori juhataja Vladimir Antson kinnitas, et ühtki viimastel aastatel Annelinna tabanud pikemat voolukatkestust ei saa väljavahetatud seadmete süüks panna. Küll aga nägi ettevõte seni pidevalt vaeva nende seadmete töökorras hoidmisega, eriti Bulgaaria päritolu võimsuslülitite remondiga.

«Seoses Fortum Tartu elektrijaama käivitamisega oli küsimus, kas ehitada Fortumi kaabli jaoks ainult uus ühendus või ajakohastada samaaegselt terve alajaam,» rääkis Antson. «Valisime viimase, sest lähiaastail oleks see töö tulnud nagunii ära teha.»

Keskkonnaoht langes

Eleringi käiduekspert Jaan Vinkel selgitas, et töökindluse kasvatamise kõrval vähendas ümberehitus Anne alajaama keskkonnaohtlikkust ja -mõju. 16- ja 25-megavoltampriste trafode õlilekke korral sulgeb vastne automaatika trafode all olevate 20-kuupmeetriste betoonvannide väljavoolu.

«Õli sattumine pinnasesse on nüüd välistatud,» kinnitas Eleringi käidukorraldaja Aare Pärg.
Lisaks õlilukule on trafod ümbritsetud müratõkkeseintega, mis ei luba trafode kumedal undamisel häirida Lohkva küla elanikke mõnesaja meetri kaugusel elumajades.

2006. aasta oktoobris jäi Annelinnas enam kui neljaks tunniks vooluta 5000 majapidamist. Samal kuul oli pooletunnine katkestus, mis jättis vooluta umbes 500 tarbijat. Enam kui tunnine elektrikatkestus oli Annelinnas mullu oktoobris.

Kaht Kaunase puiestee ning üht Jaama tänava kortermaja haldav Enno Erstu ütles, et Annelinna senise elektrivarustusega ei saa rahul olla.

Voolukatkestuste kuupäevi ning kestust Erstu üles märkinud pole, kuid väitis, et keskmiselt kuu-paari tagant kipub vool ikka ära olema. Tooni annavad tema jutu järgi salalikud, vaid sekundi või isegi vähem vältavad varustuslüngad. Viimane pikem katkestus oli kevadel, kui Erstu jäi viieks minutiks lifti kinni.

Väiksem osa Anne alajaamast, mis kuulub Eesti Energia Jaotusvõrgule, noorenduskuuri ei läbinud. Jaotusvõrgu käidukorraldaja Rain Kõivu sõnul pole paarkümmend miljonit krooni nõudvat kapitaalremonti ette näha lähema kolme aasta jooksul.

«Kuid katkestused, mida linlased on pidanud taluma, ei tulene tavaliselt alajaamast, vaid linna kaablivõrgust,» ütles Kõiv. «Tavaliselt on põhjus maakaabli läbikaevamine. Kahjuks ei ole mingit garantiid, et selliseid asju enam ei juhtu.»

Mikrokatkestuste müüt

Kõivu sõnul kujuneb katkestuste kestuseks tavaliselt kas mõni minut või pool tundi ja enam. Esimesel juhul põhjustab tavaliselt rikke mõni õhuliini takerdunud oks ja lühise kadudes lülitab automaatika elektri uuesti sisse. Teisel juhul on ilmselt kaabel lõhutud ning elektrikuil tuleb toide käsitsi ümber suunata.

Aeg-ajalt tartlaste seas hoogustuvad jutud sekundilistest või lühemaistki katkestustest, mis elektroonikaseadmeid lõhuvad, on Kõivu hinnangul kas legendid või tingitud elamu enda elektrivõrgu vigadest.

Anne alajaam
• Alajaama ümberehitus kestis ligi poolteist aastat ning läks maksma 41,7 miljonit krooni. Ehitas Merko Ehitus.
• Alajaama 16 MVA ja 25 MVA trafode peaülesanne on Annelinna varustamine elektriga.
Allikas: Elering