Kella kaheks päeval oli Kallaste pargi lava ette kogunenud kümmekond pidulist. Kohalikud poisid tegid bändiproovi: «Poprobõvajem mikrofona: ras, ras, ras.»
Kallastelased armastavad sporti ja luulet
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peipsi ääres Kallaste linnas pidasid elanikud laupäeval kalurite päeva, kus paistis silma kohalike armastus spordi ja luule vastu.
«Kallastega on nii, et alguses ei saa vedama, pärast ei saa pidama,» rääkis Ülle Veider, keda linnapea Jaak Üprus lausa Kallaste Vabariigi kultuuriministriks nimetas.
Tõepoolest, hommikul sadanud vihm oli linlased kodudesse sundinud ning pargis haigutas tühjus. «Tasapisi hakkab tiksuma,» oli Veider optimistlik.
Kalaga kitsas
Kohe sai aga selgeks, et vaatamata kalurite päevale oli kalaga kitsas käes. «Üks kalamüüja pidi tulema, aga kala pole,» rääkis Veider. Selle asemel küpsetas kohalik grillmeister pargis suurt siga, mida linnarahvas tasuta mekkida sai.
Olime fotograaf Priit Mürgiga territooriumilt Eesti väikseimas linnas parajasti väikest jalutuskäiku tegemas, kui meid leidis meer Jaak Üprus ja lubas Kallastel ringi sõidutada. «Jäävad teil jalad kuivaks,» ütles ta.
Kõigepealt viis linnapea meid kalurite päeva jalgpalliturniiri vaatama, sest tema sõnul käis tõeline pidu just seal.
«Üks miljon seisab siin püsti,» osutas Üprus nädal varem spordiväljaku ümber pandud aiale. «Kui joomise ja suitsetamise asemel hakkavad noored sporti tegema, siis paneme miljoni tribüünide ehitamiseks,» lisas ta.
Tänu kohalikule jalgpallitreenerile Vladimir Feltinile võttis kalurite päeva turniirist osa kaheksa meeskonda. Hea ja korraliku muruga väljakut pole üle kahekümne aasta Kallastes elanud Feltini sõnul linnas alati olnud. «Kui ma siia elama tulin, oli muru põlvini, ainult üks värav oli ja lehm käis väljakul ringi,» meenutas ta.
Kui linnapea tehtud ekskursioonilt tagasi parki jõudsime, oli pidu juba hoos. Etteasteid oli tulnud jälgima pisut üle saja linlase.
Kuid kujutage ette pargis olev lava ja sellega ühendatud 50-ndatest aastatest garaa kannab elanike seas kultuurimaja nimetust!
Nimelt põles Kallaste õige kultuurimaja paar aastat tagasi maha. Nii ehitas kohalik kulturnik ja muusik Gennadi Kereketkin oma kahe pojaga linna parki lava ja korrastab nüüd selle taga olevat vana garaai, et Kallaste elanikel oleks koht, kus muusikat teha.
«Midagi teha pole, aga loodame, et varsti tuleb midagi paremat,» ütles selle peale «Hõljuki meister 2007» kirjaga T-särki kandev Andres Hansman.
Kereketkin rääkis, et on juba 28 aastat linna noori kitarri mängima õpetanud. «Pool Kallastet oskab pilli mängida,» lisas Üprus Kereketkini töö kiituseks.
Teine kohalik kultuuriedendaja ning luuletaja Vera Para-monova rääkis, et Kallastel on alati muusikat ja luulet au sees peetud.
Ta tõi näiteks, et ka tema oma poeg võitis 1999. aastal Ahjas korraldatud luulevõistluse, kus oli poeete kõikjalt Tartu maakonnast.
Samal ajal kui lava taga vanas garaa vabandust kultuurimajas Kereketkini ja Paramonovaga vestlesime, kuulas publik kohaliku poeedi Fjodor Goronovi luuletusi.
Linnapea sõnul leidis Goronov endas luuletaja pärast seda, kui ta õnnetul kombel ratastooli sattus.
«Luuletajaid ja kunstnikke on meil siin palju,» tõdes linnapea.
Valge Maja ja Hiina müür
Paistab, et Kallaste Vabariigi kultuuriministril Ülle Veideril oli õigus, kui ta ütles, et alguses ei saa elanikud vedama, pärast ei saa pidama. Õhtupoolikul olid publikul suud naerul ning väiksemad pereliikmed lahutasid meelt batuudil.
Üprus rääkis, et on ka ise kultuuri austaja tema kogus on üle kolmesaja maali ning ta hindab kõrgelt eriti just pallaslaste töid.
Juttu tuli ka meeri mõtetest linna tuleviku kohta. Üprus rääkis, et tema eesmärk on juhtida Kallastet nii, et Eesti näruseimast linnast saaks Eesti uhkeim. «Siin on võimalik asju muuta, see koht on nii väike,» rääkis ta.
Jaak Üprus tõi jutuks ka Kallastesse oma Valge Maja rajamise plaani. Lisaks on linnapeal veel üks huvitav mõte, kuidas Kallastest turismimagnetit teha.
«See linn tuleks piirata Hiina müüriga, siis tahavad kõik sisse tulla,» ütles Üprus.