Hiinalinn peidab endas teadmata ohte

Tartu Ülikooli taimeökoloogia teadur Kai Vellak hindab pildi järgi, et sellise samblakatte omandamiseks, nagu on neil Nike'i tossudel, võib kuluda vähemalt viis aastat. Kuna välja on kujunenud mitmeliigiline kooslus, kus osa liike kannab juba eoskupraid, ei ole see kindlasti aastaga tekkinud.

FOTO: Sille Annuk

Kas Hiinalinnast saab ikka kunagi Tartu esinduslinnaosa või mattub ta aastatega sambla alla ja kaob sohu? Linnajuhid lubavad, et võtab aega, aga puhtaks ta saab ja sinna ehitatakse uued elumajad.

Teisipäevane poisikeste rumal temp õhutõrjemürsuga, mis viis neli noormeest haiglasse, näitab, et me ei tea, milline püssirohutünn Tartu linnas, kohe vastavatud Lotte lasteaia kõrval peidus on.

Juba 1998. aastal kirjutas Tartu Postimees, et kahe aasta pärast on kõik Hiinalinna barakid lammutatud ja alale ehitatakse uued elamud.

Kaheksakümnest lobudikust on nüüdseks küll alles vaid neli ja needki, lubab linnapea Urmas Kruuse, lammutatakse tänavu. Siiski kulub veel mitu aastat, enne kui kaovad neljakümnel hektaril laiuv prügiväli ning sinna tihedalt üksteise järel ehitatud kasvuhooned ja datšad.

Kas maapõu võib siin peita kümneid ja sadu samalaadseid mürske, mis Vene lütseumi poiste kätte sattus? Ja kui, siis kas ei peaks korraldama kogu ala demineerimise, et teisi selliseid juhtumeid ennetada?

Pole nii ohtlik

Abilinnapea Margus Hanson, kes pole Hiinalinnas Lotte lasteaiast kaugemal käinud, ei pea demineerimist vajalikuks ja küsib hoopis, kas on ikka kindel, et poisid mürsu Tartu linnast leidsid, äkki jäi see siiski linna piirest välja. Seda, kust lõhkekeha pärineb, uurib praegu kaitsepolitsei.

Kuid kelle ülesanne oleks selgeks teha, kas piirkond on ohtlik, ja kui on, see demineerida?

Päästeameti demineerimiskeskuse juhataja Arno Pugoneni sõnul võib omavalitsus päästeametile ohtlikest piirkondadest küll märku anda, kuid ulatuslike puhastustööde jaoks ei jätku ametil ressurssi. Siiski demineeritakse igal aastal piirkondi, kust on tulnud tavapärasest rohkem infot lõhkeainete leiust.

Tartu Hiinalinn nende hulka ei kuulu. Alates 1999. aastast on siit tulnud kaheksa väljakutset, mis olla täiesti tavapärane.

Samas tunnistab Pugonen, et viimastel aastatel on leitud lõhkekehade hulk murettekitavalt suurenenud. Pool sajandit tagasi maapõue peitunud lõhkekehad hakkavad pinnale kerkima, lisaks leitakse neid tihti ehitustöödelt.

Hiinalinna maapinnast lõhkekehi leida on tema sõnul raske ka seetõttu, et seal leidub mullas palju metalli ja päästeametil pole inimesi, kes jõuaksid selle kõik igaks juhuks maast välja kaevata.

Urmas Kruuse tõdeb, et kui ainuüksi Vabaduse silla ehitusel on välja tulnud viis miini, siis ei oska keegi arvata, milline lõhkeaineladu asub Hiinalinnas. Ka linnapea tunnistab, et selle uurimiseks ja demineerimiseks vaevalt et kellelgi ressursse on.

Linnamajanduse osakonna juhataja Rein Haak arvab, et endisel sõjaväealal leidub ilmselt nii sõjast sohu jäänud lõhkemata lõhkekehi kui ka sõjaväelaste poolt garaažidesse tassitud mürske. Viimast peab Haak veelgi suuremaks ohuks kui maapõues lebavaid mürske.

Haak usub, et kindlasti peab linna kriisikomisjon seda teemat arutama. «Enne teema üles võtmist peame rääkima päästeametiga ja tegema sellekohase riskianalüüsi,» lisas ta.

Prügiseim piirkond linnas

Varem ei ole linna kriisikomisjon Hiinalinna pommiaugu küsimust arutanud. «Sellist teemat ei ole üles kerkinud, sest selliseid lollusi ei ole ka tehtud,» rääkis Haak. Tema sõnul on siiani kõik linnast leitud lõhkekehad tsiviliseeritult päästeametile üle antud ja keegi pole neid poisikeste kombel torkima hakanud.

Lisaks võimalikele lõhkekehadele on Hiinalinna geto kahtlemata kõige prügisem piirkond Tartus. Läinud aastal tellis linn keskkonnainvesteeringute keskuselt saadud 800 000 krooni eest sealt prügi ära viimise. Kokku korjati 847 tonni prügi, kuid see on vaid väike osa kogu sealsest sodist.

Haak tõdeb, et puhtaks tuleb veel teha datšade piirkond.

Kortermaju ja üksikelamuid on Hiinalinna algusse viimaste aastate jooksul juba kerkinud. Prügilasu asemele peab erinevate planeeringute järgi kerkima veel elamuid, aga ka sotsiaalobjekte ja munitsipaalmaju.

Tagasi üles