See on hirmus relv, esimest korda sõites peavad kummipüksid jalas olema, naerab Põltsamaa külje alla jääva Kuningamäe kardiraja peremees Peeter Kallasmaa, kui teaduskeskuse Ahhaa leiutaja Tanel Linnas oma kardi varju alt välja lükkab.
Väike metsaline võtab kohalt nagu rakett
12. oktoober 2009, 09:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesena torkab silma, et hirmsal relval on väga kopsakas mootor, umbes poole suurem kui hobikardi oma. Mootori pärast hobikardi ümberehitus alguse saigi. «Hobikardi põhiline häda oli, et sellega ei saanud kuidagi kohalt minema. Ka pärast kurvis hoo mahavõtmist läks tükk aega, et kiirus sisse saada,» räägib Tanel Linnas oma kardi laiu slick-kumme pumbates.
Tegijal juhtus mõndagi
Lühidalt: neli aastat hobikardiga sõitmas käinud leiutajal sai talle aeglaseks jäänud masinast villand ning nii võttiski ta kätte ja toimetas aprillist septembrini õliste kätega töökojas, et teha kart, millel oleks kogu aeg piisavalt jõudu.
Kõigepealt ostis Linnas kasutatud mootorratta Yamaha XJ 600, millelt võttis maha mootori, käigukasti ja elektrisüsteemi. Masina ümberehitamisele tagasi vaadates tunnistab ta, et ei läinud üldse õlitatult, tööd ja mõtlemist oli kõvasti. Näiteks mootorikinnitused tuli mitu korda ümber teha, sest kui ta mootori esimest korda raamile tõstis, «selgus pisiasi, et juht karti ei mahugi».
Mootorit ja elektrisüsteemi paigaldades ilmnes aga «pisiasi», et mootori aju oli tuksi läinud, mootor ei võtnud hääli sisse. Aga polnud hullu: Tartu Ülikooli infotehnoloogina lõpetanud ja arvutifirmas Raintree programmeerijana töötanud Linnas ehitas mootorile uue aju. «Õnneks on tegu vana mootoriga, kus aju reguleerib vaid süüte ajastamist,» märgib ta.
Ka teine mootoripaigaldamine ei möödunud viperusteta: uues kohas mootori pärast tuli nihutada istet ja rooli, aga oh häda, nüüd jäi piduriketas ette. Kolmandal korral kõik justkui sujus, kuid esimesi tiire tehes selgus, et mootor oli vale nurga all – enam kui 70 hobujõuline jõuram hakkas õli välja ajama.
Peale mootori oli omajagu janti ka summutitega: tsikli väljalasketorustikku ei saanud kuidagi kardi peal oleva mootori külge kinnitada, sest mootorrattal jooksevad väljalasketorud mootori alt, aga kardil on mootor nii madalal, et torud oleksid jäänud allapoole tee tasapinda. Mis muud kui keevitusaparaat kätte ja tööle.
Siinkohal tekib täiesti õigustatud küsimus, miks ei teinud projektipõhises ühiskonnas elav leiutaja enne härjal sarvist haaramist äparduste vältimiseks korralikku projekti. «Aga see ongi leiutamine,» kostab Linnas naerdes. «Hakkad mingit asja otsast tegema ja vaatad, kuidas kõige parema tulemuse saad.»
Septembris oli kart nii kaugel, et vajuta nuppu ehk starterit ja anna gaasi. «Hea tugev ja võimas tunne on sellega sõita,» iseloomustab Linnas oma sõiduriista. Võimsust jääb nelja sekundiga nullist sada kilomeetrit tunnis sisse võtval kardil ülegi.
«Rajal ei saa sellega väga kiiresti sõita,» räägib Linnas. Põhjus on selles, et 208-kilone kart on raskesti juhitav ja seda tõsiasja ei saa Kuningamäe 850-meetrisel 11 kurviga kardirajal kuidagi eirata.
Tõsiselt huvitav agregaat
Kui palju pea 20 000 krooniga ümberehitatud kart kiirust võtab, pole teada. «Keegi pole julgenud gaasi põhja vajutada,» naerab Linnas. Arvestades mootorratta tippkiirust ja ülekandearvude suhet, peaks suurim kiirus sirgel küündima 180 kilomeetrini tunnis.
«Taneli kart läks nagu rakett, kiirendus oli võimas ja tunne oli võimas,» kirjeldab oma sõiduelamust aastaid tagasi 40-hobujõulise kardiga võidusõitu teinud Tartu hambaarst Kaido Reinaste. «See on töötav ja toimiv tõsiselt huvitav agregaat, mille tegemiseks on kõvasti mõistust ja teadmisi tarvis. Vahva, et on noori mehi, kes teevad mitte millestki midagi.»
Reinaste ei varja, et tema võimsa mootoriga väiksest kardist veel jagu ei saa. «Võimsust on masinal väga palju, see võib kurvist kergesti välja minna,» rääkis ta. «Tanelil on kardi kallal veel veidi tööd vaja teha, sest praegu on masin pisut ebastabiilne, kurvilisel teel ei saa sellega kindlalt sõita.»
Kallasmaa sõnul meeldib leiutaja kart huvilistele väga. «Üks põhjus on see, et Eestis pole enam mitu aastat ühtegi käigukastiga võistluskarti,» ütleb ta. «Käiguvahetusega sõit on ikka hoopis midagi muud kui ainult gaasi anda ja pidurdada. Käiguvahetusel lähevad mootori pöörded üles ja alla, see on vormelisõidu sarnane kogemus.»
Eestis Kallasmaa sõnul teist nii võimsa mootoriga karti polegi. «Kui Tanel oma kardi taltsutamise ära õpib, võib ta võistluskartidega võidu ajama hakata,» usub mees.
Kuningamäe rajal on Linnas sealse tavalise hobikardiga 47,54 sekundiga välja sõitnud kolmanda aja.