Vanalinnas varjab end Lihuniku tänav

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Sille Annuk

Lihuniku tänav ulatus Kraampoodnike tänavast linnamüüriäärse Kompanii tänavani, 1932. aastal sai see Jakobi tänava osaks ja veel 17 aastat hiljem hoopis Viktor Kingissepa tänava üheks lõiguks.

Kui nendest vihjetest ei piisa, on ehk abi, kui märkida, et selle tänavani ulatus Suurturu põhjaküljelt algav Suur-Kaalukoja tänav, mis on kandnud ka 21. Juuni tänava nime.

Kui ka see vihje selgust ei toonud, siis olgu õlekõrreks teadmine, et just lihunikelt nime saanud tänavalt pääseb mitmesse vanalinna menukasse söögikohta, teiste hulgas peenesse äsja avatud Volgasse.

Jah, see tänav on Küütri ja on sellise nimega olnud vähemasti 1553. aastast saadik. Tollest ajast säilinud raeprotokollides on tänav kirjas kui Kuterstrasse. Alamsaksakeelne sõna der Küter tähendab lihunikke ja nende töökodadest pärineb ka tänavanimi.

Visad nimed

Tänaval asunud asutused, ehitised või neile koondunud tegevusalad on andnud nime mõnelegi keskajast tänapäeva kandunud tänavanimele, ehkki hooneid pole ammu alles.

Nii viitab Lossi tänava alumise otsa kunagine nimi Sepa seal asunud sepikodadele, 1812. aastast kogu pikkuses Lossi nimega tituleeritud tänava nimi pärineb aga keskaegsel Toomel olnud piiskopilinnuselt.

Samal viisil ulatuvad ammustesse aegadesse Jakobi väravale viitav tänavanimi, Jaani, Gildi, Küüni või näiteks Rüütli ja Lutsu tänav.

Ei vaja vist seletamist, et Suurturg oli varemalt praegune Raekoja plats. Suur-Kaalukoja nimi tuleneb aga turuplatsil olnud kaalukojast, algselt kõlas see Hinter der Wage.

Sarnaselt on aegade jooksul eri keeltesse tõlgitud olnud või eri keeltele omases transkriptsioonis esitatud mitmed ametlikud tänavanimed. Lutsu tänav on algselt kirja pandud Quappenstrate, Poola ajal Ulica Kwapenstras või ka vene keeli Nalimnaja ulitsa.

Lai tänav on olnud Bredenstrate, Breite Strasse, Ulica Szeroka, Širokaja ulitsa vastavalt sellele, milline keel ja võim parasjagu valitses.

Läinud sajandil anti tänavanimed kolmes kohalikus keeles ja justnimelt tõlgituna.

Küütri tänava nimi on jäänud tõlkimata.

Tartu tänavanimede saamisest pajatanud Heivi Pullerits, Tartu linnamuuseumi vanemteadur, osutab, et mitte ainult tõlkimise küsimus ei aja vanade tänavanimedega tegelejat segadusse.

Aja jooksul on tänavaid ühe nime alla ühendatud, need on pikenenud, neid on tihti korduvalt ümber ristitud ja sama nimekuju on aegade jooksul kasutatud erinevatel tänavatel, suisa erinevates linnaosades.

Näiteks eespool nimetatud Kraamipoodnike tänavasse, mis aastast 1932 kannab Ülikooli nime, on aegade jooksul liidetud Andrease tänav (Barclay platsi kandis olnud linnavärava järgi) ja sellele järgnenud Vana tänav. Ka praegune Jaani tänav on aastail 1932–1989 olnud osa Ülikooli tänavast.

Praegune Aleksandri tänav on kandnud ka Seakopli nime ja tõenäoliselt aastal 1814 saanud Aleksandri nime. Nõukogude ajal aga oli ka selle tänava nimi Nõukogude tänav.

Hitleri plats

Praeguse Jakobi tänava endised nimekujud said ülal mainitud, kuid linna keskväljak, endine turg on olnud ka Adolf Hitleri plats ja Nõukogude väljak.

Ajast aega on tänavate nimetamisel abi otsitud ka sihtkohtadest, kuhu tee viib. Omaaegne Tallinna tänav või Kastre tänav või Kirumpää tee ei ütle tänapäeval siiski palju.

Tallinna sõitmiseks otsem tee ei kulge nüüd Staadioni nime kandvat tänavat pidi, Kastre ei ole piisavalt tähtis sihtkoht ja Kirumpää asemel kasutataks Otepää, kui vahepeal ei oleks asutatud Võru linna, kuhu suur maantee viib.

Tänavate isikunimedega nimetamine pole Tartus kuigi pika ajalooga tava. Esimene selline oli Žukovski tänav aastail 1902–1918 seal 1815–17 elanud vene luuletaja järgi. Enne ja pärast seda oli tänav Blumen Strasse ehk Lille tänav.

Teine isikunimega tänav on Tolstoi tänav Karlovas, ristituna selleks juba 1911. aastal oli see väidetavalt esimene Tolstoi nime kandev tänav kogu Tsaari-Venemaal. Hoogsam isikunimedega tänavate ristimine algas Eesti Vabariigi ajal: uues Tähtvere linnaosas said koha rahvusliku liikumise tegelased, need nimed on tänavail senini.

Nõukogude perioodil kandis Pirogovi nime praegune Gildi tänav, 1911. aastal aga anti Pirogovi nimi hoopis senisele Karlova tänavale, mis tänapäeva kannab Kalevi nime.

Tänavanurkadele hakati Tartus tänavanimesilte riputama 19. sajandi alguses.

Tartu ajalooliste tänavate nimede kujunemist on uurinud Niina Raid, kelle raamatut on kasutatud ka selle artikli kirjutamisel.

Lendurid Hiinalinnas

• 20 aastat tagasi trükivalgust näinud raamat «Isikunimelised tänavad Tartus» kirjutab artiklis «Gastello tänav», et see tänav kuulub ühte gruppi Tškalovi, Gogoli ja Nekrassovi tänavaga.

• Tänast Tartu kaarti uurijale ei ütle see selgitus midagi, ega ka seletus, et Nekrassovi tänav on suhteliselt lühike ja ühendab Gastello ja Tškalovi tänavat.

• Luuletaja Nekrassovi ja kirjanik Gogoli isik ei tekita tänapäeval suuri küsimusi, kuid kes olid Gastello ja Tškalov? Lendurid. Kõik need tänavad asusid nn Hiinalinnas.

    Tagasi üles