Äksi paisjärve puhastamiseks valmistuv Vooremaa Looduskeskus eiras keskkonnaameti nõuet rajada Äksi veskist ülesvoolu ajutine pais, mistõttu läheneb Saadjärve nivoo kriitilisele tasemele.
Omavoli seadis ohtu Saadjärve elanikud
6. oktoober 2009, 20:44
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vee-erikasutusluba andis Vooremaa Looduskeskusele voli langetada Saadjärve väljavoolul Mudajõe esimesel kilomeetril paikneva paisu taga vett meetri võrra. Ühtlasi pani aga see looduskeskusele kohustuse ehitada umbes 400 meetrit ülesvoolu ajutine pais, takistamaks Saadjärve alanemist.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni veespetsialist Ele Liivamägi ütles, et Vooremaa Looduskeskus on ilmselgelt omavolitsenud, kuid kas ja kui palju on selle tagajärjel järve kahjustatud, vajab selgitamist.
«Ma ei saa rääkida katastroofist, aga ma ei saa ka öelda, et probleemi pole,» oli Liivamägi eile sisulise hinnangu andmisega ettevaatlik.
Ohus vetikas ja vähk
Liivamäe sõnul on limnoloogide arvamusel rajanev Saadjärve optimaalne veetase 52 meetrit ja 35 sentimeetrit merepinnast. Kriitiliseks peavad teadlased 52 meetrit, eile hindas Liivamägi nivooks umbes 52.20.
Keskkonnaameti Jõgeva-Tartu regiooni vee-elustiku spetsialist Aimar Rakko ütles, et näiliselt väike, vaksasuurune langus võib eksitavalt uinutada.
«Vee alandamise kahjulikku mõju on raske hinnata, kui me ei leia näiteks surnud kalu või muid nähtavaid tagajärgi,» nentis Rakko. «Aga praegu võivad käivituda protsessid, mis annavad tagajärgi võibolla järgmisel aastal või hiljem.»
Siiski märkis Rakko, et Saadjärve idakaldal on juba jäänud kuivale rohevetikad järvepallid, mis kuuluvad haruldustena kolmandasse kaitsekategooriasse. Käegakatsutav oht on vähkidele, kelle veepiiri lähedased urud võivad talvel läbi külmuda.
Eesti Maaülikooli limnoloogiakeskuse professor Ingmar Ott lisas, et Saadjärve alanemine suurendab automaatselt toitesoolade kontsentratsiooni. See omakorda kasvatab suviste veeõitsengute riski ja ähvardab kalu hapnikupuudusega.
Vooremaa Looduskeskuse juhataja Tarmo Raudsepp ütles, et ajutine pais jäeti ehitamata, sest Saadjärve tase on püsinud tänavu päris kõrge ning võis aimata ohtu Saadjärve-äärseid maid uputada.
«Paisu rajades oleks järves vesi ilmselt 10–15 sentimeetrit tõusnud, järveäärseile kinnistuile oleks sel olnud oluline mõju,» selgitas Raudsepp. Ta lisas, et ebaseaduslik otsus tehti kooskõlastatult keskkonnaekspert Arvo Järvetiga, kes andis eksperthinnangu Äksi paisjärve puhastamise vajalikkuse kohta.
«Saadjärve väljavoolul on praegu sügavust ainult poole meetri ümber, allapoole vesi enam langeda ei saa,» arutles Raudsepp.
Trahv kuni 30 000 krooni
Aimar Rakko rõhutas, et Arvo Järvetil puudus voli Vooremaa Looduskeskusele säärast nõu anda. «Järvet on hüdroloog, mitte hüdrobioloog,» märkis Rakko.
Arvo Järvet kinnitas Tartu Postimehele, et pole soovitanud ajutise paisu rajamisest loobuda. «Ma ei saagi seda teha, kui mul pole teada järve praegune tase ja taseme muutus.»
Aimar Rakko arvates tohib muretumalt hingata alles siis, kui Saadjärve edasine alanemine on peatatud.
Keskkonnainspektsiooni pressiesindaja Leili Tuul ütles, et inspektorid on jõudnud tuvastada veeseaduse rikkumise, kuid pole otsustanud karistuse määramist. Maksimaalselt saaks Vooremaa Looduskeskust trahvida 30 000 krooniga, sedastas Tuul.