Berk Vaher: Mokas teenindus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selleaastane Tartu teenindusämber on nüüd siis ka selgunud: 30. oktoobri Eesti Päevaleht Online ja eilne paberleht kirjutasid, et Moka peakokk käsutas kohvi ja mahla tellinud ja mõnusalt juttu vestvad tudengid taharuumi, et eeskambris «jõukamatele klientidele» ruumi teha.
Kui mõni teine Tartu söögikoht ka sama ogaralt on toiminud, siis minu kõrvu pole see jõudnud ega osanud ma niisugust kitsarinnalisust oodata ka Mokalt. Olen seal mitut puhku lõunatanud, alles hiljaaegu käisin seal perega; võtsime seekord kohvi ja saiakesi ning teenindus oli väga sümpaatne. Nüüd on selge, et enam ma Mokasse oma jalga ei tõsta.
Moka ei saa aru elementaarsest klientide võrdse kohtlemise printsiibist; ei mõista seda, et kui täna mahla- ja kohvijoojat hästi kohtled, tuleb ta ka homme ja ülehomme. Homme ehk juba praadi sööma, ülehomme sünnipäeva pidama.
Solvatud autunne
Ent Mokani ei jõua ka Tartu tähtsus ülikoolilinnana, kogu Eesti väärtushinnangute kujundajana. Ükski ettevõte ei tegutse vaakumis ja ühiskonnast lahus igaüks on kohustatud arvestama ka selle kogukonna vajadustega, kes tema sihtgruppi ei kuulu.
Kui aga söögikoht suhtub tudengitesse kui teise sordi kodanikesse, siis ebakindlamad neist noortest hakkavadki arvama, et raha otsustab siin elus kõik. Iseteadlikumad aga valivad pärast kooli lõpetamist oma elu- ja tööpaigaks mõne märksa inimsõbralikuma linna.
Nendest saavad nood «jõukamad kliendid» aga nemad enam Mokasse ei tule ja hoiavad eemale ka Tartust. Ning «imidimuutuse» nimel raamatuvirnasid laudadelt tõrjunud Mokal tuleb jõukate võõrustamise asemel hakata kantseldama põmmpäid, kes üksteist õllekruusidega taovad ja püstoliga ähvardavad. Kui Moka muidugi üldse püsima jääb millesse ma ei usu.
Kui hästi teenivatel linnakodanikel on mingitki eneseuhkust ja soovi kodulinna kultuursemaks-haritumaks kujundada, ei peaks neil enam nii tudengivaenulikku kohta asja olema.
Kui on veel alles mingigi solidaarsus ja oma minast kaugemale küündiv autunne, peaksid Mokat boikoteerima ka kõik ülikooli töötajad ja vilistlased (sest solvatud on kogu meie alma mater'it) ning kõik vanemad, kelle lapsed ülikoolis õppimas (sest solvatud on nende järelkasvu, kes nende väärtusi peaksid edasi kandma).
Äri rullib vaimu
Samas võib Moka end õigustada sellega, et ajab Tartu linnavalitsuse ametlikku poliitikat, mille kohaselt haridus, kultuur ja teadus ongi midagi tühist ja teisejärgulist ettevõtluse ja turismi kõrval.
Lisaks kohmerdamisele linnaraamatukoguga on raad nüüd asunud ka Ahhaa keskust kesklinnast välja suruma: turistidel olevat seni planeeritud asukohale bussidega raske ligi pääseda. On näha, et mõnel abilinnapeal on meelest läinud, mis linna kodanikud talle õigupoolest palka maksavad...
Noorte kuritegevus Tartus üha kasvab. Kes enam tarbida ei jaksa, see kukub lõhkuma. Milliseid alternatiive tarbimisele ja lõhkumisele on linnal pakkuda? Kui teaduse populariseerimine noorte hulgas pole pelk valimiseelne ilumull, vaid meie tegelik soov, on selge, et Ahhaa-taoline avalik keskus peab suutma konkureerida Tartu kaubamajaga, Pirogovi platsiga ja muude noortele piisavalt suhtlusruumi pakkuvate meelelahutuspaikadega.
On äärmiselt murettekitav, kuidas tarbimissunnita avalik ruum kesklinnas üha taganeb ärihuvide ees, mida õigustatakse kui kogu linna toitjat kuid üksikud väljavalitud elavad üha uhkemini, linn kuulutab end aga endiselt liiga vaeseks, et rahvale inimväärset vaimset keskkonda luua. Järeldus: meile valetatakse.
Õiguseta edule
Linnavalitsus peab aru saama, et rahapaksud, kellele täna kesklinnas pinda puhastatakse, ei valitse homset Tartut; seda teevad tänased ärksad noored või vähemasti peaksid tegema, et vältida stagnatsiooni ja sumbumist.
See homme tuleb rutem, kui praegused jõukuse ees lipitsejad teavad arvata. Tartu Postimehe küsitlus näitab, et linnakodanikud on linnavalitsusest targemad üle poole ei kiida rae praegust tegevust heaks. Jaguks neil ainult julgust oma hoiakuid ausalt ja avalikult välja öelda!
Ent ma ei kahtle, et nende linnakodanike südametunnistus ja tulevikuteadlik mõtlemine ilmutab end ka igapäevastes tarbijavalikutes. See lubab loota, et Moka suleb aasta jooksul uksed ja tänased võimurid kaotavad järgmised valimised oma käitumisega on nad minetanud õiguse edule.