Jüri Kõre: alkoholiprobleem ei ole vaid majandusküsimus

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Jüri Kõre

FOTO: Postimees.ee

Tartu Ülikooli praktilise poliitilise ökonoomia professor Eino Kuusi pidas 1929. aastal karskusliidu korraldatud kursustel kaks loengut pealkirja all «Alkoholiküsimus majandusliku küsimusena».

Professor konstateeris: «Alkoholijookide valmistamist peetakse kahjulikuks ja selle vastu ollakse mitte niipalju sellepärast, et see läheb üksikisikule ja ühiskonnale aineliselt kalliks, vaid iseäranis sellepärast, et need tagajärjed, mis sellest tarvitamisest tekivad rahvale tervishoiuliselt ja eriti tõutervishoiuliselt, samuti kõlblusliku elu alalhoidmise ja nimelt kuritegevuse vastu võitlemise seisukohalt, on nii hädaohtlikud, et just see sunnib rahva mõtlevat osa nõudma nende tarvitamise piiramist.»

Just majandusküsimusena käsitleb alkoholiprobleemi Tartu linnavalitsus.

Juuakse ka Tartus

Suuremad kaupluseomanikud (Selver jt) lubavad lähiajal lühendada oma poodide lahtiolekuaega kella kümneni õhtul. Avalikkuselt on olemas tuntav toetus sammude astumiseks, mis piiraksid viinamüüki.

Kehtestame siis kella 23st alkoholi jaemüügi keelu, see ei häiri ühtegi mõjusat majandussubjekti, kuid on rahvale meelepärane tegu! Nüüd, kui majandusministeeriumist on Toompeale lähetatud alkoholiseaduse parandus, mis räägib samasugusest (kell 23–8) piirangust nagu Tartu eelnõu, langetati Emajõe Ateenas otsus. Alkoholiga Tartus rohkem probleeme pole!

Eesti on alkoholitarbimiselt (12 liitrit absoluutalkoholi inimese kohta 2006. aastal) kahtlemata Euroopa viie kõvima tegija hulgas. Joomine on saanud sellised mõõtmed, mis ohustavad rahvuse järjepidevust ja riigi püsimist.

Sotsiaalministeeriumi hinnangul joob 22% täiskasvanud elanikest, sh 40% meestest ja 5% naistest alkoholi tervist kahjustavas koguses. Just seda, eksistentsiaalset või vana keelepruuki kasutades «tervishoiulist» aspekti silmas pidades tegi IRL suve hakul volikogule ettepaneku taotleda valitsuselt ühtsete alkoholimüügi piirangute kehtestamist kogu riigis.

Lähtuti lihtsast põhimõttest: kohalikud ja eraldiseisvad sammud on vähemõjusad, vaja on ühtset üleriigilist poliitikat.

Rohkem meetmeid

Eesti Kaubanduskonjunktuuri Instituut analüüsib pidevalt alkoholiturgu, küsitleb elanikke ja selgitab nende arvamusi ühes või teises asjas. Viimase avalikkusele kättesaadava uuringu andmetel pidas 77% Eesti elanikest vajalikuks riigipoolsete sammude astumist selleks, et vähendada alkoholi joomist.

Sealhulgas pidas 72–86% küsitletutest otstarbekaks lisaks veel erinevate müügipiirangute olemasolu (alkoholimüügi keeld spordivõistlustel, bensiinijaamades jms).

Müügiaja piirangutel üksinda pole kõige suuremat alkoholi tarbimist vähendavat mõju.

Juba viidatud allika (sotsiaalministeerium) hinnangul on kõige kuluefektiivsem (suurim tulu väikseima kuluga) tee alkoholi tarvitamise vähendamisel kombinatsioon järgmistest abinõudest: maksutaseme (alkoholiaktsiisi) tõus, tervisekasvatus ja nõustamine, reklaamikeeld, müügipiirangud.

Hinnates erinevaid alkoholi kättesaadavuse kärpimise kampaaniaid (alkoholihinna tõstmine Taanis 1920. aastatel, müügipiirangud 1950ndatel Rootsis ja 1980ndatel Nõukogude Liidus jm) konstateeritakse, et tulemused olid kõikjal nähtavad ning valdavalt positiivsed.

Mõningal määral vähenes kuritegevus, eelkõige tapmised. Kuid see polnud n-ö suurim tulu. Kasu sai majandus tööõnnetuste, puudumiste jm tööaja kadude vähenemise ning tootluse tõusu kaudu, järsult vähenes enesetappude hulk, mis tähendab, et paranes inimeste vaimne tervis.

Mingid algmed ilmnevad

Alkohoolsete jookide hinna tõus on käegakatsutavas kauguses, 2008. aastal. Tõsi, see tuleb märgatavalt väiksem kui kavandatav gaasi, elektri ja mõne muu kauba kallinemine.

Reklaamiseaduse ja selle alkoholireklaami puudutavate sätete ümber on omajagu lahinguid löödud. Kas muudatused annavad ootuspärase tulemuse ja muutub reklaamide sihitus (reklaam mõjutab rohkem noorte käitumist, kindlasti ei tohiks alkoholireklaam olla joomist propageeriva alatooniga), on keeruline öelda.

Siiski, mingid alkoholipoliitika alged hakkavad ilmnema. Ja vaevalt, et asjale toovad kasu viimastel kuudel käinud linnapeade-maavanemate-ministrite vägikaikavedamised kellaaegade jms ümber.

Tartu võimukoalitsioon Isamaa ja Res Publica Liidu suvel välja pakutud seisukohti alkoholipoliitika osas ei jaga, kuid hea meel on Toompea toetuse üle. Nimelt tuleb olulisimaid alkoholi joomise vähendamiseks astutavaid samme, kaasa arvatud näiteks öist müügipiirangut, rakendada riiklikul tasandil.

Muude, kohalikul tasandil mõjusate meetmete (sh näiteks alkoholimüügi keeld spordivõistlustel või kogukonna piires korraldatav tervisekasvatus ja nõustamisteenus) kasutamiseks on kohalikul tasandil oi kui palju ruumi. Tartuski!

    Tagasi üles