Viimastel aastatel on Tartu olnud üks odavama soojahinnaga piirkondi terves Eestis. Olukord võib aga peagi muutuda, kuna AS Tartu Keskkatlamaja on esitanud konkurentsiametile taotluse kopsakaks hinnatõusuks.
Tartu keskkatlamaja taotleb 30-protsendilist hinnatõusu
22. september 2009, 12:48
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Konkurentsiameti teatel esitas Tartu suurim kaugkütteettevõte 20. juulil taotluse soojuse hinna 814 kr/MWh (lisandub käibemaks) kooskõlastamiseks. Praegu on ettevõtte soojuse müügihind 616,73 kr /MWh (lisandub käibemaks). Seega soovib ettevõte tõsta tarbijatele müüdava soojuse hinda üle 30 protsendi.
Ettevõtja on hinnatõusu põhjusena toonud ülemineku soojuse- ja elektri koostootmisele. Vastavalt kaugkütteseadusele tuleb soojusettevõttel tagada kindel, usaldusväärne, efektiivne, põhjendatud hinnaga ning keskkonnanõuetele ja tarbijate vajadustele vastav soojusvarustus.
Konkurentsiamet on esitanud ettevõttele oma seisukoha soojuse hinna kujunemisest ning on veendunud, et soojuse- ja elektri koostootmise juurutamine on absoluutselt tervitatav, kuid samas ei tohi see kaasa tuua soojuse hinna tõusu lõpptarbijale.
Fortum Tartu juhatuse esimehe Margo Külaotsa kinnitusel taotleb ettevõte kehtiva 761-kroonise megavatt-tunni piirhinna asemele 814-kroonist piirhinda. Koos käibemaksuga lubaks uus hind küsida tarbijailt ühe MWh eest ligi 977 krooni.
Kevadiste maagaasi odavnemiste tagajärjel 740-krooniseks langenud ja hetkel kehtiva reaalse müügihinnaga võrreldes tähendaks uus piirhind aga enam kui 30-protsendist tõusu. Külaotsa sõnul on hinna kergitamine põhjendatud kevadel tööle hakanud Lohkva soojuselektrijaama tehtud 1,2 miljardi kroonise investeeringuga.
«Praeguses piirhinnas on tootmisportfell vale. See lähtub olukorrast, kus koostootmisjaama veel üldse ei olnud,» märkis Külaots.
Külaots väitis, et ehkki nii Fortum Tartu kui tema soojamüügiga tegelev tütarettevõte Tartu Keskkatlamaja teenivad prisket kasumit (Fortum Tartu kasum lähenes juba mullu 40 miljonile kroonile ning keskkatlamaja kasum oli 10 miljonit – toim), pole praegune piirhind soojatootmise stabiilsuse tagamiseks piisav.
«Korraliku kasumita poleks me võimelised investeerima uutesse võimsustesse. Kui kasumit ei ole, tabab kogu energiatootmist kollaps, sest keegi pole võimeline oma seadmeparki uuendama,» arutles Külaots. Ta tõdes samas, et praegune piirhind ei sunni Fortum Tartu omanikke soojatootmisele peale maksma.
«Kui peaks peale maksma, poleks sellist investeeringut ka kindlasti tehtud. Keegi ei investeeri, kui selle pealt pole võimalik teenida,» kõneles Külaots.
Külaots leidis, et konkurentsiamet venitab uue piirhinna kehtestamisega põhjendamatult. Soojuse müügiga tegelev Fortum Tartu tütarettevõte Tartu Keskkatlamaja esitas uue piirhinna taotluse 20. juulil, samuti kontserni kuuluv Anne Soojus aga juba mai alguses. Anne Soojuse hind on aga keskkatlamaja hinna peamine komponent, märkis Külaots.
Konkurentsiameti üldosakonna juhataja Maarja Uulits tõdes, et seaduse kohaselt peab amet tegema otsuse piirhinna kooskõlastamise kohta 30 päeva jooksul alates nõuetekohase hinnataotluse esitamisest. Eriti keeruka või töömahuka kooskõlastamistaotluse menetlemisel võib amet pikendada seda tähtaega 60 päevani.
«Lisaks tuleb ka silmas pidada, et piirhinna kooskõlastamise taotluse menetlemise tähtaeg peatub, kui konkurentsiametile ei ole esitatud tema nõutud teavet, mis on vajalik hinnataotluse kooskõlastamiseks,» lisas Uulits.
Uulitsa sõnul ootab amet täpsemaid põhjendusi kõrgema piirhinna kehtestamise kohta Fortum Tartult 28. septembriks. See tähendab, et uus hind ei saa jõustuda enne novembrit.
Konkurentsiamet kontrollib soojusettevõtja rakendatavat hinnakujundust ning taotletava piirhinna põhjendatust ning langetab otsuse kas kooskõlastada või mitte. «Hetkel ootame ettevõtja poolseid seisukohti,» märkis Uulits.
Soojuse piirhind tuleb kujundada selliselt, et oleks tagatud vajalike tegevuskulude, sealhulgas soojuse tootmiseks, jaotamiseks ja müügiks tehtavate kulutuste katmine. Samuti peab hind sisaldama investeeringuid tegevus- ja arenduskohustuse täitmiseks, lisaks keskkonnanõuete, kvaliteedi- ja ohutusnõuete täitmist ning põhjendatud tulukust.