/nginx/o/2013/09/05/2183433t1h17ee.jpg)
Sada aastat tagasi polnud Postimees muidugi nii hästi kujundatud ja tekst nii lugema kutsuvalt esitatud kui praegu. Siiski: lehe päismiku kõrval seisid kõik lugejale olulised andmed: «Ilmub iga päev, välja arvatud pühapäevad, suured pühad ja kroonupühad.»
Kaasandena ilmuvad: 1) Piltidega kaunistatud nooresoo kuukiri «Lasteleht», 2) Tervishoiuline ja arstiteadusline ajakiri «Tervis», 3) Pilke- ja naljasisuline kuukiri «Sädemed», 4) Seinakalender, 5) Tähtraamat.
Toimetaja kõnetund: Rüütli uulits nr. 9 lehe talituses igal äripäeval kella 12 ½ 2.»
Postimees teatab enda kohta: ilmub Eesti Rahvameelse Eduerakonna vaimus.
50 aastat astumist Eesti järjepideva ajakirjanduse teed märgivad sel vaadeldaval 1907. aastal aastaarvud 1857-1907 üleval päismiku kohal.
Lehetööst, lehetegijaist ja lehe juubelist pole sünnipäeva, 18. mai Postimehes muud, kui et tuletatakse meelde: «26. aprillil avaldasime lehes endistele kui praegustele kaastöölistele üleskutse Postimehe 50-aastase juubeli mälestuseks ilmuva pidukirja jaoks meile oma päevapiltisid saata.»
Antakse mõista, et need, kes aastate jooksul Postimehes oma mõtteid avaldanud ehk sõnumite saatmisega lehte värskena hoidnud, peaksid oma päevapildi ruttu ära saatma. Pildi juurde palutakse lisada ka oma eluloolised andmed ja võib ka artikli saata, kui on huvitavat öelda.
«Üheskoos oleme kivikesi Eesti hoone ehitamiseks kokku kandnud,» hindab Postimehe toimetus igaühe panust ajalehe väljaandmisse. Seepärast soovib ta veel, et omaksed saadaksid ka nende aadressid, kes varem toimetuses töötanud või mujale läinud, aga kellest praegune toimetus midagi ei tea.
Olgu siinkohal öeldud, et Postimehe 50. sünnipäeva pidukiri ehk 260-leheküljeline raamat lehe tegevusest ja tegijatest ilmus 1909. aastal.
Mida aga oli Postimehest lugeda täna sada aastat tagasi? Nagu tavaliselt, algas selgi päeval esilehekülg reklaamiga. Ühes sisendatakse: kõige paremad ja tervislikumad on Peterburis tehtud sigaretid Tere Tere. Teine kiidab: Riia Rutenbergi vabriku tubakas iller on hää ja maitsev.
Edasi jooksevad järjest teated kogu maailmast. Neljaleheküljeline ilma piltideta Postimees on tihedalt fakte täis. Kommentaare nende saateks on tagasihoidlikult.
Alustatakse eelmisel päeval, 22. mail peetud Riigivolikogu koosolekust. Et Eestimaa ja Liivimaa kubermangud kuulusid tollal veel Vene tsaaririigi koosseisu ja kõrgemad meie üle valitsejad asusid hoopis Peterburis, siis Riigivolikogu vaidlustes äratoodud nimed Golovin, Beresin, Bobin, Mandelberg jt jäävad täna meile väheütlevaiks. Pealkirjas öeldakse: «Riigivolikogu ümber kogub kõuet». Sotsiaaldemokraadid tungivad peale. Aasta oli 1907.
Nagu igal päeval, järgnevad ka 23. mail üksteise sabas veerult veerule Postimehe kindlad rubriigid: Poliitika ringvaatus ja sõnumid välismaalt, Vene riigist, Soomemaalt, Lätimaalt, Kodumaalt (st Eesti alalt). Ning kõige lõpuks
Mida pajatati Tartu elust 100 aastat tagasi?
Kõigepealt hoiatatakse lugejat kiidukuulutuste ja kõmujuttude eest. Nimelt kutsunud aasta tagasi keegi kapten Keiyl eestlasi Põhja-Ameerikasse välja rändama. Ümberasumise selts olevat seal juba eestlastele Estonia küla asutanud. Need, kes tõotatud maale rändasid, teatavad nüüd, et neid on petetud. Prospektidesse üles pandud kirjeldused ei käivat tõega kokku. Asjast lõikavad kasu hoopis ümberasumise korraldajad.
Eesti Üliõpilaste Selts annab teada ja tänab neid, kes Kroonlinnas elavatest eesti haridus- ja äritegelastest eesti rahvaviiside korjamiseks raha on kinkinud. 14 annetaja seas on loomulikult ka Miina Härma.
Need, kes koolide heaks ja toetuseks soovivad pidusid korraldada ja kontserti anda, mille sissetulek läheks vaestele koolilastele raamatute ostmiseks või kooli oreli heaks, kaebavad, et kroonuametnikud teevad igasuguseid takistusi ja ettekirjutusi. Peokuulutusel pidi kindlasti olema ka venekeelne tekst ja peo eeskavas venekeelseid laule.
Kui terve kuulutuste lehekülg läbi uurida, saab Tartu seltskonna-, äri- ja tööelust üpris hea ettekujutuse.
Tuletame meelde: õpetus kroonukoolides oli tollal vene keeles, eestikeelsete koolide eest alles võideldi. Eelmisel aastal, 1906 õnnestus avada eestikeelne algkool, Peetri koguduse kool Narva mäel ja Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi Tütarlaste Keskkool Jaani tänavas (praegune Miina Härma gümnaasium).
Heategevuspeost saadud raha tuli kohe kroonurenteisse sisse maksta. Kui sealt oli vaja raha kindlaks otstarbeks kätte saada, algas uus jaht. Enne pidi olema soovitud asi ja selle kviitung ette näidata, alles siis võis hakata oma raha nõutama.
Hoiatatakse: ettevaatust supluse juures! Muidu võib juhtuda niisugune äpardus nagu «ühe härraga eila õhtul kohalikus ülikoolisuplusmajas. Külm vesi (+12 kraadi) ja ägedad kehaliigutused olid mehe südame- ja hingamistegevust üleliiga ärritanud».
Ka 100 aasta taguseid kuulutusi on huvitav lugeda. Nende kõigi lugemiseks tuleb koguni lehte käes pöörata, sest vist paremaks mahutamiseks on mõned kuulutused lausa risti teiste vahele paigutatud. Kui terve kuulutuste lehekülg läbi uurida, saab Tartu seltskonna-, äri- ja tööelust üpris hea ettekujutuse.
Sealt leiab koguni ajaloolisi fakte. Nimelt avati esimene Tartu hambaarstimise kabinet. Aadress: Raatuse 14 dr Paldrocki majas. «Võtan oma pääle hammaste plombeerimise (kuld, hõbe, tsement ja portselan). Valuta väljatõmbamist. Kunstlike hammaste valmistamist higemetega ja ilma. Vaestele igal teisipäeval kl 1012 e.l. ilma maksuta.»
Rüütli 13 pagariäris leiab tööd poiss, kes «räägib vene ehk saksa keeles».
Kuulutused näitavad ka Eesti seotust Peterburiga, kus tollal õppis ja töötas palju eestlasi. Antakse teada: Peterburis Ploompuu raamatukaupluses võetakse vastu Postimehe tellimusi ja kuulutusi, samuti müüakse lehe üksiknumbreid.
Peterburi tohter aga kuulutab Postimehes, et «ravib Prantsuse haigusi (tripper ja sifilis). Aadress Nikolajevskaja 42».
Külje kõige esinduslikum ja suurem on aga Postimehe kirjastuse kuulutus, mis teatab uute raamatute Postimehe poodi jõudmisest. Nende hulgas on Anna Haava «Lained«, Mihkel Kampmanni «Eestlase iseloom ja laad», Leo Tolstoi «Sõda ja rahu» neljas andes.
Eesti esimesele, 50 aastat järjepidevalt ilmunud ajalehele on 23. mail 1907 alla kirjutanud ajutine vastutav toimetaja ning väljaandja. Jaan Tõnisson. Sõna «ajutine» on kroonu karistus Eestile autonoomia võitlemise ehk Viiburi üleskutsele allakirjutamise eest.