Jaanuarikuiste Tartu Ülikooli rektorivalimiste eel pinnisid toonaseid kandidaate mehed maalidelt endised rektorid Jüri Kärner, Peeter Tulviste ja Jaak Aaviksoo. Kui valimised läbi kukkusid, tõusis ülikooli juhi kohusetäitjaks professor Tõnu Lehtsaar. Seekord sai tema ülesandeks nuputada küsimused kolmele kandidaadile, kes mai viimasel päeval ülikooli aulas püüavad toetushääli rektorivolituste saamiseks, et asuda suvel ametisse. Kõigi kolmega on Lehtsaar sina peal.
1. Rektor valitakse viieks aastaks. Milliseks kujuneb sinu juhtimisel selle ajaga Tartu Ülikool?
Volli Kalm
Minu märksõna on inimene kõik, mida me ülikoolis teeme, teevad inimesed ja inimesele. Ülikooli liikmeskond tunneb heameelt ja uhkust, et õpib või töötab just Tartu Ülikoolis, kus peetakse lugu akadeemilistest traditsioonidest ning arvamuste mitmekesisusest. Ülikooli liikmeskond hindab universitasele omast mitmekülgsust ja eeliseid. Nüüdisajastatud on nii õpi-, olme- kui ka töötingimusi, valminud on keemiahoone ja füüsikum.
Õppejõud ja teadurid saavad konkurentsivõimelist palka, neil on võimalik täie pühendumusega tegelda õppe- ja teadustööga, nende tegevusi toetab motiveeritud ja kompetentne tugistruktuur. Tartu Ülikool on juhtiv teadusülikool Eestis ning hinnatud partner rahvusvahelises koostöös. Üliõpilas- ja töötajaskond on praegusega võrreldes paljurahvuselisem.
Alar Karis
Täpne vastus eeldaks jumalikku prognoosimisvõimet, mida mul paraku pole. Viie aasta pärast elame kindlasti teistsuguses maailmas. Seda, et maailm meie ümber võib päevapealt muutuda, kogesime mõned nädalad tagasi. Nende sündmuste edaspidisel tõlgendamisel on vaieldamatu roll ka ülikoolil. Veelgi enam, sellised sündmused võivad mõjutada ja mõjutavad ülikoolide arenguid.
Näeksin, et ülikool oleks oma loomult piisavalt paindlik, et ümbritsevast tulenevatele mõjutustele reageerida. Ja mitte ainult reageerida, vaid neid ka ette näha. Tahaksin, et viie aasta pärast oleks ülikool toime tulnud enese muutmisega, et see väärtuslik, mis praeguses ülikoolis on, säiliks, ja see, mis puudub, lisanduks.
Ülikool peaks olema keeleliselt ja kultuuriliselt avatud. Tänases Euroopas on tuhandeid ülikoole, millest paljudel, kui mitte enamikul, on sarnane eesmärk: saada rahvusvaheliselt tunnustatud teadusülikooliks.
Usun, et viie aasta pärast on ülikool leidnud selles ülikoolide paljususes oma eripära. Olen kindel, et siis on lisaks meie tunnustatud teadlastele tuntud ja tunnustatud ka ülikool kui institutsioon. Ja mitte ainult Euroopas.
Margit Sutrop
Avatud euroopalikuks ülikooliks, kus akadeemiline vaim on seljatanud rehkendava ja sahkerdava vaimu.
2. Ütle ühe lausega, mis on Tartu Ülikool.
Volli Kalm
Ülikool on teadmiste ja rahvuskultuuri looja, intelligentsi kasvataja ning seeläbi kogu ühiskonna intellektuaalne liider ja arengumootor.
Alar Karis
Tartu Ülikool on Eestile ainuomase ja kordumatu hariduse, kultuuri ja teaduse kandja, see on koht, kus antakse noorele inimesele parim ettevalmistus eluks.
Margit Sutrop
Tartu Ülikool on Eesti riigi ja kultuuri alustala.
3. Kuidas kavatsed ülikooli läbi aidata lähenevast demograafilisest august?
Volli Kalm
Negatiivse kõrval peab alati nägema ka uusi võimalusi, üks arengutest saab olema üliõpilaste/õppejõudude suhtarvu paranemine. Riigil jätkub tarkust õppijate vähenemise taustal suurendada õppekoha finantseerimist selle tegeliku maksumuseni. Teaduskonnad, kus enamik eelarvest moodustub haridussummadest, keskenduvad lähimate aastate jooksul teadusprogrammide, Euroopa Liidu raamprogrammide ja projektidest tuleneva eelarveosa olulisele suurendamisele.
Ülikool laiendab välisüliõpilaste vastuvõttu, eriti kraadiõppesse, kuid selle esimene eesmärk on rahvusvahelistumine. Alandamata vastuvõtu nõudeid, väheneb Tartu Ülikoolis õppivate bakalaureuseastme üliõpilaste koguarv, kuid suureneb nende proportsioon üliõpilaskonnas. Otstarbekas on laiendada lihtsustatud korras ülikooli saajate ringi motiveeritud noortega (medaliomanikud, teaduskoolide ja õpilaste teadusühingu liikmed, olümpiaadidel edukalt osalenud), ühtlasi korraldades eksameid ülikooli juures (sh vene keeles) neis ainetes, milles kandidaadid ei sooritanud riigieksamit. Laiendame oluliselt täiendkoolituse ja ümberõppe võimalusi ülikooli juures.
Alar Karis
On selge, et gümnaasiumilõpetajate vähenemisest tulenev demograafiline auk mõjutab ülikooli. Vähemal määral ehk otseselt ja arvuliselt, aga kaudselt kindlasti.
Võiks arvata, et üliõpilaste arvu vähenemine annaks omakorda võimaluse õppejõududel rohkem üliõpilasele pühenduda. Paraku ei vähene üliõpilaste arv ühtlaselt, vaid pigem valdkonniti, seetõttu võib huvi mitmete erialade vastu kahaneda. Viimane on omakorda sõltuvuses riigieksamite valikust. Seetõttu tuleks luua tingimused, et riigieksamite tulemuste kõrval valiks ülikool tudengeid sisseastumiseksamite, vestluste, gümnaasiumi lõputulemuste ja muu sellise põhjal. See tagaks enamatele ligipääsu ülikooliharidusele.
Mõningat leevendust võiks pakkuda välistudengite arvu suurenemine. Selle mõju ei saa olla kuigi suur, pealegi ei ole rahvusvahelistumise eesmärk meie demograafilise augu täitmine. Kuid oluliselt saab suurendada täiendõpet ning lühikursuste osakaalu. Siin on palju kasutamata võimalusi. Kindlasti soovivad ka praegu tööl käivad bakalaureusekraadi omanikud ühel hetkel magistrikraadi saada ning ülikooli kunagi pooleli jätnud jätkata oma haridusteed.
Kaudne mõju on mõnevõrra keerulisem ja raskemini hoomatav. On suur oht, et ülikool muutub kahe kiirusega ülikooliks, kus võimekamate üliõpilaste tempot kisub maha vohav keskpärasus. Õppejõud on sunnitud rohkem aega ja energiat kulutama keskpärastele, andekamad jäävad tähelepanuta. Võimekamad lahkuvad ja asenduvad vähem võimekatega. Selle kõige vältimiseks tuleb andekamatele luua tingimused nende võimetele vastavaks õppeks. See aitab hoida ülikooli mainet. See ongi põhjus, miks tahetakse õppida Tartu Ülikoolis.
Margit Sutrop
Isegi kui praegune üliõpilaste arv poole võrra väheneb, jääb järele päris paraja suurusega ülikool, kus õpib umbes 9000 üliõpilast. Saksamaa kogemus näitab, et edukas ülikool on kas väike (alla 10 000 üliõpilasega) või väga suur (üle 40 000 üliõpilase). Väikese ülikooli eelis on tihedam kontakt õppejõu ja üliõpilase ning erinevate erialade vahel.
Samas on selge, et kui gümnaasiumi lõpetajaid jääb poole vähemaks, tekib oht, et ülikool peab langetama nõudmisi, sest lihtsalt ei jätku häid kandidaate. Demograafiline auk ohustab eriti erialasid, kus valdav osa üliõpilasi maksab praegu ise oma õpingud kinni (juura, majandusteadus jt). Siin peaks riik käituma vastutustundlikult ja suurendama riiklikku koolitustellimust, sest on selge, et nende erialade lõpetajaid tegelikult vajatakse.
Ülikool peab aktiivselt tegutsema, leidmaks läbirääkimistes riigi ja teiste avalik-õiguslike kõrgkoolidega lahendusi kõigi Eesti riigile oluliste akrediteeritud õppekavade ja teadussuundade ülevalpidamiseks. Seisaksin rektorina selle eest, et riik tagaks Eestile vajalike erialade finantseerimise sõltumata sellest, mitu üliõpilast nende õppekavade järgi õpib. Praegune olukord, kus eriala jätkusuutlikkus sõltub riikliku koolitustellimuse suurusest ja/või avatud ülikoolis õppijate arvust, paneb väikese üliõpilaste arvuga erialad väga raskesse olukorda.
Suurenema peaks ka välisüliõpilaste arv, mis võiks jõuda 10 protsendi kanti. Selleks pean oluliseks võtta tööle rohkem välisõppejõude ja -teadlasi, kellele võõrkeelsete kursuste ja õppekavade väljatöötamine pole lisakoormus, vaid esmane huvi.
4. Nimeta kolm olulist asja, mida kavatsed rektorina kindlasti ära teha.
Volli Kalm
Luua hea akadeemiline õhustik, taastada ülikooli meie-tunne ja selle baasilt laiendada vastastikku kasulikku koostööd partneritega.
Liberaliseerida õppekorraldus ja vähendada akadeemilise kogukonna koormust administratiiv-aruandva töö osas.
Panustada ülikooli finantsvahendite hankimisse (nt struktuurifondid) ja vastavasse koolitusse ning viia ülikooli töötajate palgad konkurentsivõimelisele tasemele.
Alar Karis
Kõigepealt pean oluliseks ülikoolis sellise õhustiku loomist, mis toetaks loovust nii õpetamises kui ka teaduses, aga ka ülikooli juhtimises.
Lisaks sellele pean tähtsaks koostööd eri teaduskondade, osakondade, instituutide jm üksuste vahel, aga loomulikult ka ülikoolide vahel.
Ja ülioluline on ära tunda talendid ja siduda nende tulevik ülikooliga.
Margit Sutrop
Ülikooli demokratiseerimine, interdistsiplinaarse hariduse/teaduse väärtustamine, ülikooli töötajate palkade muutmine konkurentsivõimeliseks.
5. Organisatsioon kujuneb aja jooksul oma juhi näoliseks. August Gailit on ühes romaanis väljendanud mõtet, et talu vaim läheb inimeste ja asjade sisse. Mida oma isiksusest pead ülikoolile vajalikuks ja mille edasiandmist püüaksid vältida?
Volli Kalm
Ülikoolis on nii palju erineva ego, hinge ja vaimuga inimesi, see ongi meie rikkus. Mul puudub soov neile või ülikoolile oma isiksusest lähtuvaid käitumismalle peale suruda. Ülikoolile võiksin ma vajalik olla lähtudes sellest, et mul on päris korralik töövõime ning oskus probleeme üldistada ja tähtsale kontsentreeruda.
Mul puuduvad eelhoiakud inimeste ja nende seisukohtade suhtes. Usun, et olen suutnud olla ja olen inimeste suhtes aus ja õiglane. Suhtlen probleemideta kõigiga, sõltumata sellest, kas nad on minu toetajad või igas punktis põhimõttelised vastased. Eelistan avatud, sirgjoonelist asjaajamist tagaselja niiditõmbamisele.
Elu ei ole ainult ränk vaev, see pakub ka palju naudingut ning seetõttu võiks ülikool suuta rohkem head nägu näidata ja naeratada, kui ehk mina seda teen. Usun, et ülikool, nagu ma isegi, peaks inimesi oluliselt rohkem kiitma ja tunnustama, lihtsalt oma tundeid-tänulikkust rohkem välja näitama.
Alar Karis
Olen veendunud, et viiekümnendaks eluaastaks on inimese isiksus kui tervik välja kujunenud. Pean end sellisena ülikoolile vajalikuks ja ei oska ka parima tahtmise juures oma isiksust kuidagi vältida, seda tükkideks lahutada. Arusaadavalt on igaühel omad voorused, puudustest rääkimata.
Samas loodan siiralt, et ülikool ei ole oma juhi nägu, vaid kujuneb pigem siinsete professorite ja üliõpilaste näoliseks.
Margit Sutrop
Eristaksin neid omadusi, mida on rektoril vaja ülikoolisiseselt, riigi suunal ja rahvusvaheliselt. Ülikoolisiseselt tuleb kasuks see, kui rektor oskab inimesi kuulata, hoolib nende muredest ning aitab luua inspireeriva töö- ja õpikeskkonna, mis toetab inimeste püüdlusi. Väga vajalik on oskus inimesi liita ja innustada ühiselt tegutsema.
Riigi suunal on kasu läbirääkimis- ja veenmisoskusest, julgusest ning järjekindlusest.
Rahvusvaheliselt tuleb kasuks teadmine, kuidas on mujal asjad korraldatud, millised on rahastamisskeemid. Tähtis on keelteoskus, avar silmaring ja hea suhtlemisoskus. Talitseda püüaksin oma teravat keelt ja halba harjumust jõuda igale poole viimasel minutil.
6. Kuidas käsitled rahvusülikooli rahvusvahelistumise dilemmat?
Volli Kalm
Oleme ainus eestikeelne klassikaline ülikool maailmas, kus erialade mitmekesisus, koostöö ja integratsioon loovad unikaalse eesti keelel põhineva akadeemilise keskkonna, mida kuskil mujal ei leidu ega teki. Rahvusülikooli rolli Eesti akadeemilise vaimsuse, rahvuskultuuri ja teaduskeele arendaja edukas täitmine just nimelt eeldab laialdast rahvusvahelist koostööd ja internatsionaliseerumist. Ülikool ei saa toimida kloostrina, kus tegevuse põhisisu on iseenese tarkuse suurendamine ilma seda teistele jagamata.
Jagamine ülikoolis tähendab õpetamist ja teadustööd, mille tulemus saab tõsiseltvõetavuse vaid siis, kui see on universaalne ja hinnatav ka väljaspool.
Eestikeelne teaduslik mõte ja terminoloogia areneb läbi eestikeelse õppe ja eestikeelsete kõrgkooliõpikute programmi, mida ülikool toetab autorite ja kirjastuse kaudu ning täiendab teadusmonograafiate programmiga. Selle taustal kasvab võõrkeelsete õppekavade ja õppijate hulk, samuti tuuakse Tartusse rohkem järeldoktoreid ja välisuurijaid.
Alar Karis
Rahvusvahelistumine pigem rikastab rahvusülikooli. Olen nõus nendega, kes väidavad, et meie ülikool on seda rohkem rahvusülikool, mida rohkem on ta rahvusvaheline ülikool. Samas peab ülikool ette nägema, millal ja milliste otsustega võib emakeelne ülikooliharidus ohtu sattuda.
Margit Sutrop
Rahvusvahelist teadusülikooli ja rahvusülikooli ei tohiks omavahel vastandada. Ülikoolis õpetab teadus, seega ei saa Tartu Ülikool edukalt täita rahvusülikooli funktsioone, kui ta pole rahvusvahelisel tasemel teadusülikool.
Ent ülikool ei saa asetada kõike ühele kaardile, toetades vaid neid suundi, mis tõotavad rahvusvahelist kuulsust. Ta ei tohi teha panust üksikute erialade arendamisse teiste arvelt, vaid peab arendama kompleksselt erinevaid alusteadusi, koondades ressursse ja tehes õigeid otsuseid infrastruktuuri arendamisel ja rahvusvahelise koostöö edendamisel.
Tartu Ülikool peab säilitama oma rolli eesti hariduse ja rahva tervise edendamisel, uue teadmise loomisel ja sellel teadmisel põhinevate tehnoloogiate ja rakenduste väljatöötamisel, teaduskeele eest hoolitsemisel, rahvuskultuuri arengu ja rahvusliku haritlaskonna järjepidevuse kindlustamisel.
Ülikooli juhtimises tuleb lähtuda arusaamast, et erinevate erialade võimalused neid eesmärke realiseerida ja kohustused Eesti ühiskonna ees võivad suuresti erineda. Kuigi igal pool tuleb taotleda kvaliteeti, ei ole olemas ühte universaalset kvaliteedi mõõdupuud, mis sobiks kõigile erialadele.
Teadustöö tulemuste mõõtmisel ja rahastamisel tuleb teaduste eripäradega arvestada. Rahvusvahelise teaduse kõrval peab ülikool väärtustama Eesti-keskset uurimistööd ja humanitaarteadustes ka eestikeelset kõrgetasemelist teadustööd.
7. Kui sul on avalikkusele midagi olulist lisada, siis võid selle siinkohal välja öelda.
Volli Kalm
Valituks osutumisel teen oma parima, et olla kogu ülikooli rektor, et ühegi kandidaadi toetajaskond ei tunneks ennast pärast valimisi jätkuvas Tartu Ülikooli elus kaotajana.
Alar Karis
Tõenäoliselt on meil kõigil ettekujutus ideaalsest rektorist. Olen arvamusel, et kui kõigi tänaste rektorikandidaatide parimad isikuomadused kokku paneksime, võiksime saada lähemale ideaalile, kuid kindlasti mitte unistuste rektori. Nii on see vist alati. Praegu tuleb valik teha kolme vahel.
Margit Sutrop
Eesti arengu võtmeks on haritud rahvas. Kui vaatame minevikku, siis näeme, kuidas koolide asutamine ja kirjaoskuse levik aitas rahval luua eneseteadvuse, ehitada üles oma kultuuri ja parandada elujärge, hoolimata võõraste isandate valitsemisest.
Ka iseseisva rahvana sõltub meie areng sellest, kui haritud on meie rahvas. Soome haridusime peaks olema meile julgustuseks. Hariduses on vaja sama pikaajalisi kokkuleppeid kui välis- ja julgeolekupoliitikas. Meil on vaja erakonnaülest hariduspoliitikat, mis tagaks järjepidevuse koalitsioonide ja valitsuste vahetudes.
Ülikool saab aidata kaasa teaduslikult põhjendatud haridusstrateegia ja -poliitika väljatöötamisele mitte ainult kõrghariduse, vaid ka keskhariduse osas. Rektorina teeksin kõik selleks, et poliitikutele selgeks teha: hariduse ja teaduse väärtustamisest sõltub Eesti riigi tulevik ja ühiskondlik heaolu.