Meeldivalt nobeda teenindusega Noir

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Välikohviku Noir siseõuel. Kindlasti muudaksid selle vihmakindlamaks suured vihmavarjud. Kuid samas rikuks see mõnusa atmosfääri.
Välikohviku Noir siseõuel. Kindlasti muudaksid selle vihmakindlamaks suured vihmavarjud. Kuid samas rikuks see mõnusa atmosfääri. Foto: Aivar Aotäht

Ühel lõunapausil otsustasin suuremast linna keskväljaku kärast eemalduda ja istuda maha restoranvinoteegi Noir sisehoovis.


Ütlen kohe ette, et siinkohal ei ole minu taotlus mitte hinnata restorani toitu, selleks ei ole ma piisavalt kvalifitseeritud, sest kokapaberid puuduvad. Arvustus on kirjutatud selleks, et hinnata mööblit, muusikat, linnulaulu ja teenindaja naeratust. Just neid väikseid asju.



Kui kohale jõudsin, olid hoovis kõik lauad kinni. Ohhoo, popp koht, mõtlesin. Niisiis pidin ainsa võimalusena jagama 12-kohalist hiigellauda kahe neiuga. See polnud küll väga hea, kuid samas ei saanud kurta, et teised mind seganud oleksid. Välikohvikus oli mustades (nagu nimele kohane) punutud korvtoolides meeldiv omaette raamatut lugeda ja taustaks mõnusat retrohõngulist Bee Geesi muusikat kuulata.



Mu lõunapaus on tavaliselt lühike ja just see andis mulle kriteeriumi, mis eriti lõuna ajal oluline – aeg. Ajakulu üle kurta ei saanud. Menüü toodi paar minutit pärast mu istetvõtmist, tellimus võeti neli minutit hiljem ja toit saabus lauda kümme minutit pärast tellimist.



Igatahes kaldun arvama, et Noir’ teenindajad vist lugesid mu mõtteid või jälgisid mind eemalt, sest nii kui olin menüü käest pannud, otsustanud midagi tellida või kui mul üleüldse midagi vaja läks, oli meeldiv kelner krapsti ja naeratades mu juures.


Arvestades, et välikohvikus oli minuga koos kuus laudkonda kliente, oli kiirus lausa märkimisväärne.


Restorani välikohvikus oli ka läbi mõeldud erineva ilma puhul klienti kaitsvad elemendid. Sisehoovis puhus kuumale ilmale vaatamata mõnus tuuleiil. Õhtuseks jahedamaks ajaks olid seina ääres korvis pleedid ja laudade vahel gaasitoimelised soojenduslambid.



Ainsa puudusena ei olnud välikohvikus äkilise vihmahoo tarbeks vihmavarjusid. Arvestades muutlikku juuliilma, võiks need kasutusele võtta. Kuigi hoovi atmosfääri võivad õlletootjate logodega varjud hoopis segada.



Kokkuvõttes veetsin ma mõnusa kiire lõunapausi. Laheda olemise kõrval häiris mind vaid tõsiasi, et kui ma mitmel korral välitoolidel niheledes laua all jalgu liigutasin, kippusin neid mingisuguse rauddetaili vastu valusasti ära lööma. Suvisel seelikukandmise hooajal aga ei rõõmusta sinikad mitte kedagi!



Rubriik «Suvekohvik» on Tartu Postimehe suvine välikohvikute arvustus.



Hinded


Restoranvinoteek Noir

(Ülikooli 7 / Raekoja plats 1)


• Valmisolek ilmaks 4


• Mööbel 3


• Teenindus 5


• Kiirus 5


Keskmine: 3,34


Hinnatakse viiepallisüsteemis.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles