Röövlite nupukus aitas päästjaid

Tartu päästekomando rühmapealik Aare Saks näitab Halligani kangi. Foto: Margus Ansu

Viimastel nädalatel on siseministeerium asendanud päästjate kasutuses olnud ukseavamiskangid kuulsate Ameerika päritolu Halligani omadega, et pääseda paremi­­ni läbi suletud uste. Tööriista saamislugu on aga põnev.

Nimelt ei aidanud pildil olevat riistapuud leiutada mõni kuulus insener, vaid tundmatu pangaröövel. Legendi järgi suundusid USA päästjad kord kustutama üht New Yorgi  pangakontorit. Päästetööde käigus leidsid nad põneva tööriista, mille olid sündmuspaigale maha jätnud pangaröövlid.

Tuletõrjepealik Hugh Halligan võttis leiu oma valdusse ning arendas seda edasi. Aastal 1948 tõi ta avalikkuse ette oma edasiarenduse ning sellest ajast peale kutsutaksegi tööriista Halligani nime järgi. Päästjate käsutuses on see olnud juba üle poole sajandi.

Ehkki välimuselt paistab tööriist lihtne ja käes katsudes kerge, on tegemist ülitugeva materjaliga, mille täpne koostis on suur saladus. Umbes 300 eurot maksvat töövahendit ei saa osta rauakauplusest. Tegu on erivarustuse hulka kuuluva kangiga, mida tsiviilisikutel pole võimalik hankida.

Ja ega tavainimesel olekski selle tööriistaga midagi pihta hakata. Päästjad läbivad hulga koolitusi, et omandada õigeid töövõtteid. Kui töö selge, ei peata appitõttajaid ka enam kvaliteetne turvauks.

Vanad kangid kippusid ikka purunema. Mõnda on aja jooksul mitu korda parandatud ja keevitatud, rääkis Lõuna päästekeskuse Tartu komando rühmapealik Aare Saks.

Uued kangid pandi masinate peale alles neljapäeval ja tööriista mehed väljakutsel veel kasutada pole saanud, kuid ootused on koolituse põhjal suured.

Seni on kangide jõud mõnedegi tulekahjude puhul alla vandunud ning suletud ust on tulnud lõigata ketaslõikuriga, see abimees peaks uste avamist märkimisväärselt kiirendama.

Koolitaja Tarmo Klooster Lilleküla komandost selgitas kolleegidele, et tihti minnakse turvauste kallale metallilõikuriga, kuna see tundub kiireim lahendus. Tegelikult võtab hingede või luku läbisaagimine aega arvatust rohkem. Lisaks kaob hingede läbilõikamisel kontroll ukse üle ning põlemisgaaside takistamiseks ei saa seda uuesti sulgeda.

Parem lahendus on pugeda kangi teravikuga ukse raami ning luku vahele ja lukk raamist välja väänata. Löögipea kannatab ka kuvaldahoope, et teravikku sügavamale suunata, selgitas Klooster.

Teravik on palju õhem kui vanadel kangidel, kuid tugevam, tõdes ka Saks. Suurema tõenäosusega jäävad turvauksed edaspidi terveks, ehk tuleb vaid lukku vahetada, oletas ta. Kõik sõltub aga konkreetsest olukorrast. «Vahel on mõistlikum uks koos lengidega maha võtta, vahel hoopis aknast minna.»

Saksa sõnul ei lähe kangi tulekahjude korral just väga sageli tarvis. «Palju käime abis hoopis kiirabil. Inimesel on nii halb hakanud, et ta ei suuda enam ise ust avada,» tõi ta näite.

Päästetehnika areneb aga aasta-aastalt jõudsalt edasi. Uusimad ukseavajad pihustavad suure surve jõul abrasiivmaterjali või vett.

Aare Saksa kinnitusel saab sellise tööriistaga lõigata metalli nagu võid, kuid meie päästjate kasutuses sellist tehnikat esialgu veel pole.