Lina tänava miljöö on ohus

Lina tänava majade seisundist adekvaatse pildi saamiseks kavatseb Tartu raad tellida kordusekspertiisi.

FOTO: Margus Ansu

Osaühing Aurorette taotleb Tartu linnalt rohelist teed Lina tänava ajalooliste miljööväärtuslike puitmajade mahakiskumiseks ning nende asendamiseks nüüdisaegsete korrusmajadega.

Lina tänava kinnistu

FOTO: Allikas TPM; graafika Kaido Linde





Autoärimees Tarmo Ufferti ning meelelahutuse ja kinnisvaraäriga tegeleva Valvo Semilarski juhitav Aurorette ihub hammast Lina 4, 6, 7, 8, 9 ja 11 ning Aleksandri 32 aadressiga hooneile, mis kuulusid varem nakkushaigla ja hiljem hooldusravihaigla kompleksi.



Tartu Ülikooli Kliinikum müüs ehitised Aurorettele 2006. aasta suvel. Firma kohandas kuni jumekama lahenduse leidmiseni seitsmest hoonest kolme üürikorterid, vältimaks nende langemist hulkurite ja vandaalide meelevalda.



Kurja on teinud niiskus


Valvo Semilarski ütles, et Tareke Projekti koostatud ekspertiis ei jäta kahtlust: kõik seitse maja on niivõrd lagunenud ja pehastunud, et nende ennistamine pole majanduslikult mõistlik.



«Taastamine on keeruline, kui mitte võimatu,» märkis Semilarski.


Aurorette ühe omanikfirma, ASi Eviko ehitusdirektor Kaimo Sepp täpsustas, et kõigil majadel on suured niiskuskahjustused nii vihmavee läbijooksude kui välisvooderdise alla pandud tõrvapapi tõttu.



«Sisuliselt tuleks teha uued hooned, sealhulgas vahetada täielikult vundamendid,» ütles Sepp. «Väga palju on seenkahjustusi. Teistest veidi paremas seisus on ainult üks maja.»



Tartu linnavalitsuse kultuuriväärtuste vanemspetsialist Reesi Soodla ütles, et väga tõenäoliselt tellib linn lammutusohus hoonete seisundi hindamiseks ekspertiisi, kuna peab Tareke Projekti eksperthinnangut väga pealiskaudseks.



Soodla ei välistanud, et linnavalitsusel õnnestub saavutada arendajaga kokkulepe majade restaureerimiseks nende eksterjööri kahjustamata. Kui aga läheb tarvis kaalukat argumenti, on erapooletu ekspertiis, mis võib minna maksma umbes 30 000 krooni, vältimatu.



«Linnavalitsuse kultuuriväärtuste teenistus on loomulikult seisukohal, et neid hooneid lammutada ei tohiks,» kinnitas Soodla. «Lina tänava haiglahooned moodustavad Aleksandri tänava miljööalast väga suure ja tähtsa osa. Me pole nõus väitega, et need hooned on täielikult amortiseerunud ja neid restaureerida pole võimalik.»



Reesi Soodla ütles, et kui Tartu puitlinnaosades veidi ringi vaadata ning üldmuljet Lina tänava majadega võrrelda, saab selgeks, et viimased pole keskmisest hullemas seisundis. Ammugi ei ähvarda maju kokkukukkumine.



Soodla sõnul on mõned hooneist püstitatud tsaariaja lõpul 1911. aasta projekti järgi, mõni juba 19. sajandi esimesel poolel. Samas pole põhjust ühtki neist majadest väiksuse või arhitektuurse lihtsuse pärast teistest oluliselt väärtusetumaks ning vähem säilitusväärseks pidada, lisas Soodla.



«Päris arhitektuuripärleid sealt välja noppida ei anna, meile on see terviklik kompleks,» rääkis Soodla.



Mööndus ühele majale


Reesi Soodla märkis, et Aurorette tellitud eksperthinnangu järgi on ühe seitsmest Lina tänava majast vallutanud täielikult puuseen.



Kui ka kordusekspertiis näitab seene totaalset võidukäiku, pole selle hoone lammutamine Soodla sõnutsi välistatud, kuid tõenäoliselt nõuab linnavalitsus sel juhul samale kohale uue, endisega identse maja ehitamist.

Tagasi üles