Tartu Postimehes teatriarvustusi avaldanud Põim Kama on juba aasta elanud Setumaal Värskas. Miks ta sinna kolis ja mida ta seal teeb?
Miks kolis teatrikriitik Põim Kama Värskasse?
18. juuni 2013, 16:33
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põim Kama
Värska kultuurikeskuse juhataja
Kui eelmisel kevadel hakkas poeg Vesse sündima, mõtlesime maale kolida, sest poiss peab maal kasvama. Meil oli see tahtmine juba mitu aastat. Nii kolisimegi neljakesi Värskasse – elukaaslane Rolf, mina, mu vanem laps Ere ja Vesse.
Rolf on bioloogiaõpetaja. Vaatasime elukoha selle järgi, kus otsitakse tööle bioloogiaõpetajat. Valida oli Tapa ja Värska. Möödunud talvel tekkis mul võimalus hakata juhatama Värska kultuurikeskust, nii et minagi sain erialast tööd.
Mis on olnud Värskas teie korraldatud suuremad kultuuriüritused?
Suuremad on varsti tulemas: jaanipidu, setu leelopäev ja «Peko» etendused. Vanemuise «Peko» juures koordineerib Värska kultuurikeskus setu koore, korraldab ka logistikat ja kommunikatsiooni.
Kui palju on Lämmijärve ääres kultuuriüritusi võrreldes näiteks Tartu või Tallinnaga?
Pillimees Jalmar Vabarna ütles, et Värskas on kultuuri ühe inimese kohta palju rohkem kui Tallinnas. Nii ongi, toimub palju, lisaks muule setu kultuuriüritusi ja kalendripühade tähistamisi. Meil on kultuuriliselt aktiivne kogukond, kes käib sageli kinos, kuulab kontserte ja vaatab teatrite külalisetendusi, mida sügisel on tulemas mitu.
Miks ja kellele on vaja leelopäeva?
Leelokooride laulupäevi peeti juba esimese vabariigi ajal ja hakati taas pidama 1977. aastal. Suur setu laulupidu, kuhu üle Eesti ja mujaltki tulevad kokku setu leelokoorid, toimub kord kolme aasta jooksul. Seekord koguneb 29. juunil Värskasse hommikust õhtuni laulma üle 20 koori.
Kuidas see tähtis päev algab?
Alguses on surnuaial hingepalvete lugemine lauluemadele ja leelopäevade taaselustajatele. Siis tuleb rongkäik Seto talumuuseumi juurest laululavale.
Osaleb ka Leiko, praegu tegutsevatest leelokooridest kõige vanem. Kõige nooremad koorid on alustanud viimastel aastatel, mis näitab, et uut jõudu tuleb peale. Leelotraditsioon elab edasi.